Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investor Toomas: kui närv ei pea vastu
Investor Toomas soovitab rasketel hetkedel pea külmana hoida.Foto: Anti Veermaa
Täna helistas mulle murelik lugeja kes tundis muret Tallinki aktsia languse pärast.
„Kas peaks Tallinki aktsiad maha müüma?“ uuris mulle helistanud proua, kes on laevafirma aktsionäride ridadesse kuulunud alates aktsiate börsile viimisest saati.
Talle oli jäänud silma, et kuu ajaga on aktsia Tallinna börsil langenud üle 11%, aga minul ei ole sellest sooja ega külma ja hoian aktsiat portfellis endiselt edasi. Ärevaks tegi tema meele seegi, et Talsinki tunnel ei paista
viimaste ajaleheartiklite põhjal enam sugugi kauge utoopia, vaid täiesti käegakatsutav projekt. Vaid aja küsimus, millal tunnel ilmavalgust näeb.
Miks töötajad aktsiaid müüvad?
Ka valmistas talle muret kodumaine pank LHV, mille mitmed töötajad aga ka mõned tuntud väikeaktsionärid on aasta jooksul oma aktsiaid müünud. „Närv ei pea vastu,“ tunnistas lugeja.
Minu nõuanne murelikule lugejale oli lihtne. „Ära loe uudiseid,“ soovitasin esmalt poolnaljaga. Olgu, uudiseid teadma peab, aga stressi tundma mitte tingimata. Pikaajalise investorina tean liigagi hästi, et pelgalt hinnakõikumiste najal investeerimisotsuste tegemine lõppeb varem või hiljem halvasti.
Lohutasin lugejat sellega, et kuu ajaga ei ole Tallinkiga midagi sellist juhtunud, mis aktsia väärtust fundamentaalselt alla tiriks. Pigem pean aktsiat veidi alahinnatuks, olgugi, et suurt õnne ehk tootlust see arvamus mulle viimastel aastatel toonud pole. Kuniks mõnd paremat investeerimisideed silmapiiril pole, las ta olla.
Pista tropid kõrva
Mis puudutab LHV
sisetehinguid ja mõne tuntud aktsionäri
müügitehinguid, siis siingi minu ohutuled ei sütti. Paljudel võtmetöötajatel on endiselt suur ports aktsiaid kontol ning süsteemset pagemist mulle silma jäänud pole.
Kuldreegel nii elus kui finantsturgudel on, et kellegi teise meelemuutused ei tohiks mõjutada meie tuju ja käitumist. Aktsia hinna lühiajaline üles-alla kõikumine just seda aga on. Kümned, sajad ja tuhanded turuosalised vaagivad iga päev saadaolevat infot ning hääletavad oma rahaga. Kui pikaajaliselt annavad aktsiate hinnale suuna ettevõtte majandustulemused, siis lühiajaliselt on turuosaliste psühholoogial vaat et kandvamgi roll.
Ise olen võtnud rasketes olukordades õppust vanakreeka mütoloogiast, Odüsseia eeposest. Seal kohtuvad Odüsseus ja tema meeskond sireenidega, kel oli kombeks hukutada oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, nii, et need unustavad laevajuhtimise ja sõidavad karidele. Et sellest saatusest pääseda, käsib Odüsseus oma meestel kõrvad vahaga täita ja ennast masti külge siduda.
See tarkusetera on mind 15 aasta jooksul aidanud väga palju kordi ning võib öelda, et suuresti just tänu selle soovituse meeles pidamisele
õnnestus mul mullu oma portfelli ligi 40 000 euro võrra kasvatada. Meeles tasuks pidada sedagi, et spontaansus on kahetsuse teine nimi. Eriti siis, kui juhtute olema pikaajaline investor.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.