Investor Toomas: koputus minu südametunnistusele

Jah, jutt käib Nordic Business Forumist, kus minagi koha sisse võtsin. Paraku ei õnnestunud mul leida praktilisi äri- ega investeerimisideid, küll aga sain osa mitmest motivatsioonikõnest. Samuti üritati korduvalt koputada minu südametunnistusele ning anti vihjeid, kuidas saaksin säästlikumalt elades oma tulusid veelgi kasvatada.

„Meie planeedil on hädaolukord ning inimkond ei mõista seda,“ rääkis Colombia ülikooli professor James Hansen. Ta rõhutas, et kui kliima soojeneb, muutub jää hulk maailmas väiksemaks ning seetõttu võivad mitmed piirkonnad vee alla jääda. Lisaks eritab jää sulades rohkem süsihappegaasi.

Hansen leidis, et probleemiga võitlemiseks tuleb vähendada ligipääsu fossiilsetele kütustele ning survestada naftasektorit. Minu peas lõi selle peale kohe põlema tuluke, et kui kliima soojenemise vastane võitlus ägeneb, võib see negatiivselt mõjutada minu portfellis olevat Statoili. Positiivse poole pealt panustab aga ka Statoil ise aktiivselt taastuvenergiasse.

Lisaks soovitati neil, kel raha üle, investeerida taastuvenergiaga tegelevatesse ettevõtetesse. „Näiteks Soome valitsus seda juba teeb,“ tõi Hansen näite. Ta rõhutas samas, et raha on mõistlik kasutada vaid viisidel, mis soosivad õhku sattuva süsihappegaasikoguse vähenemist.

Samuti pakkus Moskvast pärit Taanis elav toidu raiskamise vastu võitlev aktivist Selina Juul välja mooduseid, kuidas raha efektiivsemalt säästa. „Iga aasta läheb raisku kolmandik maailma toidust ja see on väärt umbes 50 miljardit dollarit,“ viitas ta sellele, et elustiili muutusega saab ressursse kokku hoida. Juurde tekkivaid vabasid vahendeid oleks aga võimalik investeerida. „Piisab sellest, kui kasutada ära toit, mis sul muidu külmkappi vedelema jääks,“ lisas Juul.

Juul märkis ka seda, et jaeketid peaksid käituma toidu raiskamise suhtes vastutustundlikumalt ning lõpetama allahindlused hulgimüügile. Selle asemel tuleks eelistada jaemüüki.

Investorite südametunnistusele koputas ka Sir Richard Branson, kes tõi välja, et tema investeerib keskkonnasõbralikesse projektidesse.

Kuuldud probleemid on kahtlemata olemas, kuid kui mõtlen neile investorina, siis jääb tootlusnumber siiski esmaseks, mis mind huvitab. Kindlasti ei ole ma valmis loobuma heast investeerimisideest jaeketti, mis toitu raiskab, kuid samal ajal mulle viisakat dividendi maksab.

Samuti ei poolda ma naftaettevõtete tegevuse reguleerimist keskkonna säästmise ettekäändel. Leian, et igas valdkonnas peaks nõudluse ja pakkumise suhte paika panema turg. Ka turul on asjade hulluks minnes võimalik sekkuda – piisab vaid kriitilisest massist keskkonda hoidvatest tarbijatest, kes hakkaksid otsima naftale alternatiive. Praegu aga seda valmidust pole ning seetõttu peab ka investoritele jääma võimalus nõudluselt tulu teenida.

Viimaks tundub igasugustesse keskkonnaprojektidesse investeerimine mulle heategevusliku maiguga. Seda saavad endale aga lubada vaid tõesti väga rikkad investorid, kelle jaoks tootlus ning portfelli kasv pole enam esmatähtis. Sir Richard Branson kuulub kindlasti nende hulka. Tavainvestor, kes elatub dividenditulust või turuväärtuse kasvust, peaks aga esimese asjana silmas pidama enda võimalikult suurt kasu.