Transpordisektor viis minult raha

Täpsemalt kahanes minu portfelli maht 0,87 protsenti ning 30. septembri seisuga oli mul vara 285679,36 eurot. Kuu ajaga suutis minu portfellis üles sulada seega 2497,64 eurot.

Eelkõige vedasid mind alt transpordisektori ettevõtted Tallink ja Ryanair, mille väärtus kahanes vastavalt 6,6 ja 9,85 protsenti. Suurim tõusja oli minu portfellis aga Statoil, mille turuväärtus kerkis 8,05 protsendi võrra. Jätkuvalt läheb hästi ka minu hiljutisel investeeringul – Brasiilia käekäigule panustaval ETFil iShares MSCI Brazil Capped (EWZ).

Meele teeb kurvaks ka Apple, mis oli veel augustis uue iPhone’i ootuses minu portfelli veduriks, kuid kaotas pärast esitlust septembri jooksul oma turuväärtusest 6,03 protsenti. Negatiivse poole pealt hakkab silma ka see, et rohkem kui pooled minu portfelli positsioonidest olid tarkusekuul miinuses. Nii langes Inbanki allutatud võlakirja väärtus 4,54, kodumaise kasiinoettevõtte Olympic Entertainment Groupi väärtus 3,01, Leedu rõivatootja Apranga väärtus 2,25 ning Norra lõhetootja Lerøy Seafoodi väärtus 1,28 protsendi võrra.

Kuigi Iiri odavlennufirma Ryanair oli septembris minu portfelli suurim kukkuja, ei löönud ma verest välja. Vastupidi, otsustasin olukorda ära kasutada ning ostsin 18. septembril hoopis juurde 279 aktsiat hinnaga 16,59 eurot tükk. Nüüd on mul neid 500, keskmise soetushinnaga 14,73 eurot.

Ryanairi aktsia pani kukkuma otsus, mille kohaselt tühistati kuue nädala jooksul massiliselt lende, ligi 40–50 lendu päevas. See oli vajalik lennufirma töötajatele puhkuste andmiseks. Aktsia avanes uudise peale ligi 5protsendilises miinuses, kuid kuna minu hinnangul ei mõju lühiajaline kahju firma fundamentaalnäitajatele pikaajaliselt negatiivselt, nägingi teenimiskohta.

Mind julgustas info, et ära jäänud lennud puudutavad vaid 2 protsenti kõigist klientidest. Lisaks nägid analüütikud peamise ning seejuures ajutise kahjuna ühekordsetest kompensatsioonidest tulenevat miinust. See kajastub tõenäoliselt küll järgmistes kvartalitulemustes, kuid muul juhul saavutab ettevõte 90protsendilise täpsuse lennugraafikutes. Pikaajalise mõju puudumise tõttu jäeti muutmata ka Ryanairi hinnasiht.

Tõele au andes leidus investeeringu tegemise hetkel siiski ka üks murekoht. Nimelt vaevab Ryanairi pilootide vähesus ning ettevõtte suutmatus oma töötajaid palgal hoida. Nii on konkurent Norwegian Air ainuüksi sel aastal Ryanairilt 140 pilooti üle meelitanud. Sellegipoolest on uute pilootide tarbeks välja mõeldud boonuspakette.

Lisaks Ryanairile pälvis septembris negatiivses mõttes minu tähelepanu teine portfellis olev transpordiettevõte Tallink. Kuigi aktsia jõudis võimalike ülevõtmisspekulatsioonide taustal murda läbi 1 euro piiri ning tõusta kõrgustesse, toimus septembris väike korrektsioon ning laevandushiid kaotas oma turuväärtusest 6,6 protsenti. Ühtegi negatiivset Tallinkit mõjutavat uudist lõppenud kuul siiski ei tulnud ning seetõttu võin oma investeeringule mõeldes endiselt rahulikult magada.

Küll aga valmistas mulle sarnaselt teiste investoritega pettumuse USA tehnoloogiaettevõte Apple. Nimelt avalikustas õunafirma 12. septembril hulga uusi tooteid, mis ei vastanud investorite ootustele. Välja tuldi küll uue iPhone Xiga, mille suurim uuendus on näotuvastussüsteem, samuti toodi turule uus nutikell, mille uuendusteks samuti funktsioonid, mis tegelikult konkurentidel juba olemas on. See tähendab, et Apple ei pakkunud sisuliselt mitte midagi uut.

Lisaks valmistas investoritele meelehärmi see, et uute iPhone Xide müümisega alustatakse tehniliste viperuste tõttu alles novembris. Aktsia on kõigele sellele reageerinud 6,03protsendise langusega.

Minu suuremaid kaotusi aitas septembris aga korvata Norra naftaettevõte Statoil, mille turuväärtus kerkis pea kümnendiku jagu. Statoili kasvule aitas kaasa nafta hinna hüppeline tõus. Brenti nafta hind tegi rekordeid, ületades isegi vahepeal 60 dollari piiri barreli kohta.

 

Tooni on hakanud andma seisukohad, et tootmine ei jõua naftaturul varsti enam nõudlusele järele. Sellele osutas näiteks Singapuris toimunud suurel naftakonverentsil (APPC) Trafigura Group, mis on erasektori üks suurimaid naftakauplejaid. Ka Citigroup on sama meelt. Panga arvates tekib nappus turul juba tuleval aastal.

Praegu on nafta hinna üles ajanud poliitilised pinged, mis on seotud Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumiga. Kardetakse, et referendumit tauniv Türgi võib nafta eksporti piirkonnast takistada. Sealse juhtme võimsus on 700 000 barrelit päevas.

Lisaks on OPEC, mis algselt üritas naftaturu üleujutamisega turuosa hoida, kinni pidanud uuest strateegiast ja koos liitlastega, nagu Venemaa, tootmist vähendatud. 

Maailma majandus kasvab ja esimest korda pea kümne aasta jooksul kasvab nafta nõudlus ühel ajal nii arenenud kui ka arenevates riikides. Kiireim kasv on Indias. Importi on suurendanud strateegilisi varusid loov Hiina. Lisaks osutavad analüütikud, et USA naftatootmine ei ole vähemalt seni suutnud tänavusi kasvuootusi täita. Ning oma osa on valuutakurssidel – mida nõrgem dollar, seda kõrgem nafta hind, ja vastupidi.

Exane BNP Paribas tõstis ka Statoili hinnasihti ning kergitas selle 135 Norra kroonilt 160 kroonile. Samuti rõõmustab mind fakt, et Statoil on küllaltki helde dividendimaksja.