Annan Olympicule armuaega

Tõttöelda olen viimasel ajal koguni kasiinofirma aktsiate juurde ostmistki kaalunud. Meenutuseks: aktsia hind püsib kolme aasta tagusel tasemel ehk pole minu viimasest ostuhetkest 2013. aasta kevadel tõusnud. Õnneks sai aktsiaid ostetud ka 2012. aastal ning kokkuvõttes olen oma positsiooniga 12% võrra plussis.

Kui löön otsa ka iga-aastased dividendid, pole justkui vigagi, kuid kõigist minu portfelli aktsiatest on see viimaste aastate jooksul selgelt kõige viletsama tootlusega väärtpaber. Kui heidan aga pilgu oma portfellile ning kogu Baltikumile, on OEGl ometi üks tugev pluss.

Nimelt on ettevõtte peamiste, aktsia suhtelist kallidust näitavate suhtarvude suhe endiselt üsna soodne ning see on riski-tulu skaalal üsna atraktiivne. Seda eriti just tänases taustsüsteemis, kus alahinnatud väärtpaberite leidmine on tõeline kunst.

Siiski kriibib natuke hinge tõdemus, et aktsia pole kuidagi hoogu sisse saanud ja südant rõhub ka, et samal ajal, kui Eesti kiusab alkoholitarbijaid, on Läti võtnud rahva moraalse palge parandamiseks ette kasiinod ja tahab need Riia vanalinnas sootuks kinni panna.

Minu muret ei jaga aga hoopiski Marek Randma ega Sander Danil – esimene neist Swedbanki aktsianalüüsi juht ja teine LHV vanemanalüütik. Kui neilt sel nädalal uurisin, mida Balti börsidelt üldse veel osta saaks, siis kõlas kui ühest suust, et kui veel millelgi potentsiaali olema peaks, siis selsamal Olympicul.

Põhjusi jagus analüütikutel küllaga: esiteks on Olympicul edukalt seljataga mitmeaastane ümberkorralduste ja investeeringute periood, mille vilju nüüd investorid maitsma võiksid hakata. Randma on seisukohal, et iseenesest on Olympicul dividendivõimekust veel tublisti üle ja kui kontserni juht Madis Jääger just järgmist suurinvesteeringut ei plaani, kuhu miljoneid paugutada, siis võiks Olympic küll dividendi 15 sendi peale tõsta.

Aga miks ka mitte kõrgemale? Juba sel kevadel nurisesid aktsionärid, et tahaks ikka seda 15sendist maiust näha tavapärase 10 sendi asemel. Toona teatas kasiinofirma suuromanik Armin Karu, et see tooks aktsiale analüütikute arvamust mööda kiiresti eluvaimu sisse. Tänavu on aktsia hind nukralt 1,8 euro taseme ümber pendeldanud, aga Swedbank usub, et aktsia võiks rahumeeli 2,1 euro tasemele tõusta, kus praeguste näitajate järgi olekski ehk tema õige koht.

Kui Sander Danili uskuda, siis on investorid Olympicu suhtes üleliia kartlikud ning pelgavad regulatsioone, mis hasartmängule halvasti mõjuda võiks rohkem, kui asi seda väärt on. „Jah, muidugi on ta keskmisest kõrgema riskiga ettevõte, aga samas tõesti – suhtarvude ja rahavoo järgi tundub see soodne,“ võttis ta asja kokku.

Viimastel aastatel on Olympic jõuliselt käivet ja kasumit kasvatanud. Esimesed kolm kvartalit näitavad aga, et puhaskasum kipub möödunud aasta tulemusele alla jääma: kui mullu teeniti samal ajal 24,5 miljonit, siis tänavu sama ajaga 21,1 miljonit eurot, kuid jõulukvartal on veel ees.

Minul teeb analüütikute jutt südame soojaks ning kinnitab mõneti ka minu enda veendumust aktsia suhteliselt soodsast hinnatasemest. Kui hinnatase tõesti seal 1,83 euro juures püsib, siis tasub ehk tõesti taas hoopis ostumõtteid mõlgutama hakata.