Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas tõesti taas rekordid?

    Micorsoft teatab tulemuse jaanuari viimasel päeval.Foto: Reuters/Scanpix

    Tõehetk hakkab tasapisi kätte jõudma: jaanuari lõpus annab Microsoft avapaugu järjekordsele tulemuste hooajale. Kas aktsiad suudavad veel tõusta või on investorid supertulemuste vastu immuunseks muutunud?

    Mu portfellis teeb tulemustekella löömisega algust Microsoft, mis 31. jaanuaril pärast börsipäeva lõppu teeb teatavaks oma 2018. aasta teise kvartali tulemused. Microsoft on mu portfellis imet teinud – väikesest ja vähetähtsast positsioonist on märkamatult saanud suur. Aktsiaid sai soetatud mitmes jupis, keskmiselt 26 dollari eest, praeguseks on aktsia kerkinud 90 dollari ligi. Võib öelda, et mõneprotsendisest osast on mitte midagi tehes saanud nüüdseks enam kui 10%. Kokku on see aktsia mu portfellis kasvanud 262 protsenti, realiseerimata kasum ulatub 26 130 euroni.
    Sellest, kui rahul ma ettevõtte uuenemisvõimega olen, on saanud varem ka kirjutada. Pilveäri läks käima mis mühiseb ja lisaks on pisipehmel veel paar õnge vees, mis magusaid andmekalu püüdma peaks. Investorina mulle loomulikult meeldib, kui ettevõte loorberitele puhkama ei jää. Lisaks on Microsoftil, nii kummaline kui seda ka kirjutada poleks, omamoodi monopol. Vaid vähesed organisatsioonid saavad päris ilma temata hakkama.
    Aga annan endale aru, et ega kõik hea igavesti kesta saa. Microsofti P/E suhe on üle 30, kallis nagu üks korralik tehnoloogiasektori aktsia ikka. Ja investorid on möödunud aasta headest tulemustega ära hellitatud. Mul seisavad veel värskelt meeles juhtumid, kus mõni mu tehnoloogiasektori aktsia häid tulemusi näitas, aga aktsionäride emotsioon ostutuhinas ei kajastanud. Veelgi selgemalt seisab meeles Facebooki juhtide peaaegu anuvas toonis esitatud pöördumine möödunud aasta keskpaigas, kui nad teatasid, et „selline kasv jätkusuutlik olla ei saa“. Ehk: nii häid tulemusi ärge palun enam oodake. Seda enam olen põnevil: on ju Microsoft nagu omamoodi lakmuspaber selle kohta, mis ülejäänud tehnoloogiaaktsiaid sellel tulemuste hooajal tabada võiks.
    Tallink: müüb siis või ei müü?
    Balti aktsiatest huvitab mind enim ehk Tallink – tulemused, jah, aga veelgi enam see, kas läheb lõpuks müügiks või mitte? Tulemuste hooaega veebruaris lõpetav Apranga on soliidne dividendiaktsia, millelt aga võimsat tõusu ma praeguses turuolukorras ei oota. Olympicu tõusule panustan juba pikalt, aga pessimist minus kardab, et kuigi tulemused tulevad oodatult viisakad, ei luba hirm Läti vanalinna suure kasiinosurma ees neil aktsia hinnas kajastuda.
    Hulga optimistlikum olen Norra suhtes. Eelmisel aastal näitas Statoil uskumatut edenemist ja see kõik peaks kajastuma veebruari alguses avaldatavates majandustulemustes. Enamgi veel, Statoil on oma suured uuenemisinvesteeringud teinud, nafta hinna prognoos on valdavalt positiivne – tõusu peaks seega ka tänavu jaguma. Murelapseks on Leroy, mis hoolimata sellest, et Hiina turg talle pisitasa paotub, ei saa õiget hoogu sisse. Samal ajal on ta hinna poolest nii alla müüdud, et vähegi positiivsed tulemused peaksid talle hästi mõjuma. Täpselt vastupidine seis mu tehnoloogiaaktsiatega: soliidne ettevõte, mis kaupleb praegu, kallite aktsiate ajastul, uskumatult odaval hinnatasemel.
    Lisaks põnevale tulemuste hooajale on varsti ka rasvast dividendihooaega oodata. Allianz arvutas hiljuti välja, et Euroopa börsiettevõtted teevad tänavu suure rekordi: dividende jagatakse välja ühtekokku 323 miljardit eurot, ligi 8 protsenti enam kui aasta varem. Ma olen ka väikese protsendiga sellest summast rahul!
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Madiberk ja Veiko-Vello Palm lõid koos kaitsetööstuse ettevõtte
Skeletoni juht Taavi Madiberk ja kindralmajor Veiko-Vello Palm lõid koos Marko Virkebauga kaitsetööstusettevõtte Frankenburg Technologies.
Skeletoni juht Taavi Madiberk ja kindralmajor Veiko-Vello Palm lõid koos Marko Virkebauga kaitsetööstusettevõtte Frankenburg Technologies.
Tootjahinnad tööstuses jätkasid langemist
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.