Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investor Toomas: Netflix kasvab mühinal, kuid sama teeb ka kahjum
Netflixi peakontor Los Gatos Californias. Foto: EPA
Huvi pärast vaatasin paar päeva tagasi, mida on teinud Netflixi aktsia. Ja pagan võtaks, jälle on aktsia meeletu kiirusega üles rühkinud. Aasta algusest on tõusu üle 60 protsendi.
Minu raha seda sõitu muidugi kaasa teinud ei ole, sest kuigi mitu aastat on ettevõte mulle huvi pakkunud, pole veel käsi ostmiseks tõusnud. Ja nüüd on turg hinnastanud aktsia niivõrd kõrgeks, et ettevõtte ärimudel sellist hinda veel õigustada ei suuda.
Kui Netflix 2015. aasta alguses minu radarile ilmus, oldi just teatatud globaalsetest laienemisplaanidest. Läks aastake mööda ja "Kaardimaja" ning muid üle maailma populaarseid sarju sai vaadata ka Eestis. Tollest ajast on aktsia kallinenud ligi 400 protsendi jagu.
Kasutajaid lisandub
Kasutajate kasv nende koduturul on olnud vähemalt viimased viis aastat protsentides kahekohaline number. 27 miljonist kasutajast 2012. aastal oli eelmiseks aastaks saanud ligi 58 miljonit kasutajat. Võttes arvesse, et USAs on umbkaudu 126 miljonit kodumajapidamist ja ühte majapidamisse tõenäoliselt mitut tellimust ei tule, võib lähiajal oodata kasvu aeglustumist.
Suurema potentsiaaliga on rahvusvaheline turg. Seal on lisandunud kasutajaid koduturust märkimisväärselt rohkem. Eelmisel aastal jõudis rahvusvaheliste kasutajate arv ligi 63 miljonini. Viimase kolme aasta jooksul on iga-aastane kasvumäär olnud üle 40 protsendi, kuid ka siin on näha varasemate aastate suure kasvu aeglustumist.
Toodab aina rohkem võlga
Sisu tootmiseks peab Netflix raha kulutama. Ja mida rohkem filme ja sarju toota, seda suuremad on kulud. Erinevalt näiteks tööstusettevõttest, kus suur investeering võib tähendada suuremat efektiivsust, on filmide ja sarjade tootmisega keerulisem sarnast efektiivsust saavutada. Ehk, et edaspidi veel rohkem sisu toota, on vaja veel rohkem raha kulutada. Järgnevateks aastateks on Netflixil sisu tootmiseks lepingute kaudu seotud 28 miljardit dollarit, millest 8 miljardi tähtaeg saabub selle aasta jooksul.
Seni on Netflix rahastanud enda tegevust põhiliselt võlgu võttes. Pikaajaline võlg võrreldes üle-eelmise aastaga peaaegu kahekordistus ning jõudis 6,5 miljardi dollarini. Käive kasvas sama ajaga 33 protsenti. Ning negatiivne rahavoog on Netflixil kasvutrendis, jõudes lõppenud aastal 2,6 miljardi dollarini. Nüüd, kus Föderaalreservilt on sel aastal oodata vähemalt kolme intressitõusu, ei lähe laenud ettevõttele ka odavamaks, vaid vastupidi.
Ettevõtted, mis kulutavad aastas 1 miljardi jagu rohkem, kui teenivad, on statistiliselt hukule määratud, kirjutab The Economist. Netflix kulutas viimase aasta jooksul üle 2,6 miljardi dollari ja aeglustumise märke ei ole näha. Kasvuaktsiat ei ole muidugi mõistlik tema hetkelise teenimisvõime järgi hinnata. Ja pole kahtlust, et Netflix jätkab kiiret kasvu, aga puhtalt see ei saa tema hinda mulle õigustada.
Kuid ei ole kahtlustki, et ettevõte on juba oluliselt minu ja ka teiste inimeste teleri vaatamise harjumust muutnud. Praegu kulutab Netflix sisu tootmiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks suures koguses raha, kuid ei ole veel leidnud viisi, kuidas seda jätkusuutlikult teha. Samas annan endale aru, et ma ei ole olnud Netflixi äripotentsiaali ja aktsia hinna liikumise ennustamisel just kõige parem prohvet – sel ajal kui mina olen aastate jooksul ettevõtte plusse ja miinuseid ritta seadnud, on aktsia hind kerkinud sadu protsente.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.