Hakka või ostma

Praegu näib olevat hea aeg kauplejatele: iga päev tuleb kamaluga uudiseid, mis turge mitme protsendi jagu siia- ja sinnapoole kõigutavad. Enamik uudiseid mind väga ei liiguta: kui ikka aktsia on 10 aasta perspektiivis hea, siis see paadi loksumine investorit kõigutada ei tohiks. Teine asi on suuremate suundadega, mis majanduse mängureegleid muudavad. Hea on, kui aktsiad lähevad odavaks paanika, mitte fundamentaalnäitajate muutumise tõttu.

Praegu on kuum teema kaubandussõda: üksteise võidu virutavad USA ja Hiina teineteisele karistustollidega ja kui suured majandused niimoodi kaklevad, võivad ka head aktsiad pihta saada. Kokku pitsitatakse tollidega sadu tooteid ja seni pole ükski analüütik välja arvutada suutnud, kes on selle sõja võitjad ja kaotajad. Mina ammugi mitte.

Kolmapäeva esimene võitja oli aga vana tuttav – kuld. Saab jälle tunnistust, et segasel ajal on see investori kindel linn ja varjupaik – esimesena minnakse kulda ja siis vaadatakse, kuhu edasi. Viimased kõikumused näitasid aga, et see varjupaik jääb ajalises mõttes õige üürikeseks: tavaliselt oli tegu protsendi-paarise hüppega ning sedagi napilt mõne tunni jooksul, nii et meeletut pikaaegset teenimisvõimalust ma väikeinvestorina siin ei näe.

Et uudised tulid kibedal Euroopa börsikauplemise ajal, oli hea näha, mis koduturgudel toimub. Stoxx 600s tegid ilma Orion ja Wärtsilä ning inglaste Morrison Supermarket – viimaselt tuli hulgaliselt häid uudiseid, olevat kasvulainel ja kaubandussõda teda ei huvita. Suhtarvud on sellel viisakad. Tal on olnud paar rasket aastat, aga nüüd on taas noka ülespoole suunanud. Asi, mis kuidagi allapoole minna ei tahtnud, oli seesama Hamburger Hafen und Logistik, Transiidikeskuse uus omanik. Õigluse huvides olgu öeldud, et see on tänavu kukkunud küll.

Seevastu odavnesid korralikult ABB, Siltronicu ja Vestas Windi aktsia. Sektoritest oli pangandus üle Euroopa korralikult punane. Kui ma oleksin spekulandihingega, siis peaksin pankadel ja igasugu maailmapoliitilistel uudistel kullipilku peal hoidma, sest need aktsiad – kui seal muud põhjust pole – liiguvad meelsasti kärmelt vooluga kaasa, aga taastuvad siis sama kiirelt. Tunduvalt soodsamaks muutusid ka autotootjad, mille poole muidu vaadatagi ei tahaks. Prantsuse kaitsetööstuse lipulaev Safran oli mõnusalt punane, nõndasamuti Airbus, mis eelmisel aastal võimsat sõitu tegi.

Ka USA börsid on viimasel ajal viisakamaks muutunud: kenasti on kukkunud Facebook ja Baidu. Hiinlastest rääkides – löögi sai ka Tencent. Enne USA börsi avamist tõmbasid miinusesse kõik vanad lemmikud, eesotsas mu enda Apple´iga – selgus, et tal on Hiinas pea 20protsendine turuosa ehk kaalul on 44 miljardit dollarit.

Kui eelmisel aastal sain kurta, et kõik on kallis ja midagi pole võtta, suhtarvude järgi ei tohiks enam ühtegi aktsiat osta, siis nüüd on kõik ikka kallis, aga selline hetk nagu see kolmapäev lööb pildi jälle tükk maad helgemaks. Suhtarvud paranevad. Õhku lastakse aktsiatest välja. Ja väärtusinvesteerija saab juba tasapisi valima hakata. Natuke veel ja tuleb vaat et hakata  Berkshire Hathaway aktsiat juurde ostma.

Kas mul on kahju, kui aktsia portfellis langeb? Eks ikka on. Aga usun, et kui kaubandussõja lained veidi madalamaks lähevad, siis hindab turg kainelt uusi võimalusi. Ja võimalusi on börsidel igal ajal olnud.