Tulemuste hooaeg saab avapaugu

Kuigi esimesed vaheraportid tiksuvad tasapisi investoriteni juba praegu, tuleb minu portfelli tõehetk kätte 24. aprillil, kui tulemused teatavad LHV ja EfTEN. Et esimene on mul nii-öelda iseliikurist võlakiri, huvitab mind enam see, mida EfTEN vahepeal korda saatnud on. EfTEN kolmanda fondi aktsia on portfellis selle aastaga kosunud 5 protsenti ning salamisi loodan küll, et miski majandustulemustes võiks aktsiale veel hoogu anda.

Ent juba täna lubab numbrid avaldada Tallinna Kaubamaja, millel on võimalik OEG lahkumise järel börsil eredamalt särama lüüa. Kuigi Eesti majanduskasv on jätkuvalt viisakas ja kuhu seda raha ikka mujale viia kui poodi, tekib minus küsimus, kui kaua ta kasvu näidata jaksab. Igal aastal Baltikumis automüügiettevõtteid ju ei raja, Eestisse rühib konkurendiks Saksa odavkett Lidl ja uue kaubanduskeskuse ehitus paneb miljonid huugama.

Olympic tuleb arvudega kivi alt välja väidetavalt 26. aprilli paiku ja numbreid vaatan kahetiste tunnetega: ikka on hea, kui ettevõttel hästi läheb, kuigi ajalooliselt on esimene kvartal Olympicu jaoks aasta nõrgimate killast olnud. Aga kui tal liiga hästi läheb, siis hakkan taas mõtlema, et ülevõtupakkumine sai madal. Teisalt, kui halvasti läheb, siis on põhjust kahjurõõmu tunda: saan kasiinoärist plussiga lahti. Täna avaldatud hasartmängustatistika järgi siiski midagi imepärast ettevõttega vahepeal juhtunud pole.

Välismaistest ettevõtetest loodan isegi enamat: kuhu aga vaatad, igal pool ennustavad analüütikud vaat et ajaloo üht parimat kvartalit. See aga tähendab, et ootused on juba nii suured, et võivad olla aktsia hindadesse sisse arvestatud, nii et kui tulemus on kõigest väga hea, aga mitte erakordne, lasevad pettunud investorid aktsiatest õhu taas korra välja. Teist huvitavat arengut nägi eelmise, samuti aktsiate jaoks uskumaltult hea aasta jooksul: tulemus tuleb nii hea, et investorid arvavad,et see ongi nüüd tipp, paremaks enam minna ei saa, ja ainus, mis järgneda võib, on stagnatsioon – ja hakatakse massiliselt kasumit võtma. Nii et praeguses maailmas ei taha see loogika, et hea tulemus toob aktsiate tõusu, enam kehtida. Majandus on olnud pikalt kasvutsüklis ja ehk on investorid suurte kasumihüpetega ära hellitatud.

Ülejärgmisel nädalal saab näha, kuidas elab tehnoloogiasektor: tulemused tulevad nii Microsoftil kui ka Facebookil. Viimase ostsin alles paar päeva tagasi eeldusel, et isegi kui marginaalid suurt ei muutu, on tegu viisaka ettevõttega. Teiste investorite meelsust näitas ka äsja aset leidnud Facebooki juhi Mark Zuckerbergi grillimine Ameerika võimumeeste ees: noormees vingerdas nii osavalt, et aktsia rebis kahe päevaga enam kui 5 protsenti plussi. Kuid ameeriklased on andmelekke pärast vihased ja ma usun, et siin näeb veel lahinguid, mis aktsiatki puutumata ei jäta. See käib aga asja juurde.

Teine lugu on Statoiliga, mis on sõjahirmude tõttu tõusma hakanud nafta hinnast kosutust saanud ja kerkib portfellis mis mühiseb. Norrakatel näib olevat suurem muutuste tegemise ja püksirihma pingutamise periood seljataga ja analüütikud annavad sellele üksteise võidu ostusoovitusi.

Kui vahel olen naljatatamisi praalinud, et minu portfelli ei võta ussi- ega püssirohi, siis vaadates väärtpaberikontol pesitsevate aktsiate suhtarve, ma enam nii bravuurikalt kiidelda ei söanda. Nii mõnigi aktsia kaupleb kas kõigi aegade tipus või väga selle lähedal. Pean tunnistama, et uni pole enam nii rahulik kui veel mõni aasta tagasi.