Plaanin portfellis ümberkorraldusi

Eriti järsu tõusu tegi Norra lõhekasvataja Leroy Seafood, mis möödunud aastal pikalt mu portfellis kidus: viimase kuuga 22 protsenti ja ligineb 57 Norra kroonile. See on suhtarvude järgi ikka veel üks mu portfelli odavaimaid aktsiaid. Ettevõttel näib kasvutrend jätkuvat, ja kui on üldse üks asi, mis mulle siin muret teeb, siis ehk selle suhteliselt suur osakaal mu portfellis. Tänase seisuga on mul seda 37 500 euro eest, mis teeb ligikaudu 13 protsenti portfellist.

Kui teisi aktsiaid on mul pigem näpuotsaga ja nende mõju seetõttu väike - kui näiteks Brasiilia fond EWZ, mida mul on umbes 3500 euro eest, üleöö 50protsendise tõusu viskaks, ei paneks ma seda õieti tähelegi.

Kui Norra lõhe aga korra sabaga lööb, sõidab kogu mu portfell samas suunas kaasa. Praegugi on veel valusalt meeles, kuidas Leroy möödunud aastal suurema osa mu tootlusest ära sõi.

Samamoodi on Microsoft võtnud taas suuna 100 dollarile, millest teda lahutab ainult kolm ja pool dollarit. Loomulikult on mul hea meel, et aktsia vallutab oma ajaloolisi tippe, aga Microsofti osakaal minu portfellis on peaaegu sama suur nagu Leroy oma. Erinevalt Leroyst on aga tegemist ühe mu kalleima väärtpaberiga. Tehnoloogiafirma P/E suhe on 30 ringis, ja kuigi Microsoft on täitnud kuhjaga kõik minu kasvuootused - need isegi kamaluga ületanud -, tundub mulle, et hiiglasliku kasvu aeg hakkab läbi saama. Kui ettevõttes muudatusi, uusi tooteid või veel tont teab mida ei tehta, panustan seal aeglasele, aga kindlale kasvule.

Ka dividnende maksab Microsoft viisakalt. Kuid turgude raputuse ajal kipub tehnoloogiasektor kõige valusamini pihta saama ja tundub, et Microsoftis võib veel omajagu õhku olla. Seetõttu kaalun siit kasumi võtmist. Realiseerimata kasumit on mul seal üle 20 000 euro eest.

Nüüd mõtlengi, milline oleks kõige targem strateegia. Kas realiseerida kasum täielikult ja jätta alles ainult soetusmaksumuse-suurune jupp? Või võtta kasum osaliselt välja?

Järgmisel nädalal tulevad Microsofti kvartalitulemused, millest on loota veidi aktsiatõusu, nii et senikaua kannatab veel oodata. Raha osakaalu ma iseenesest märkimisväärselt suurendada ei plaani: realiseeritav kasum liigub siis tõenäoliselt edasi teistesse aktsiatesse.

Suures plaanis liigub mõte aga nõnda: tulgu mis tuleb, praegu on kolmandik portfellist rahas. See annab puhvrit.

Suur osa rahast on aktsiates, mis suurt liikuda ei taha. Näiteks Apranga, kust tuleb jällegi tubli dividenditootlus. Poolpatriootlikel kaalutlustel olen Tallinkis – saab näha, kas ta endale lõpuks kosilase leiab või mitte. Osa väärtpabereid on aga selliseid nagu äsja soetatud Altria, millest ootan nii kasvu kui kriisikindlust.

Ma pole unustanud ka kunagi endale antud lubadust, et kuni kümme protsenti portfellist võiks olla nii-öelda riskiraha äkilisemate asjade tarbeks, olgu need siis riskantsed tehnoloogiaaktsiad või poolspekulatiivse iseloomuga varad. Tegelikult sai ka EWZ omal ajal poolenisti spekulatsioonina ostetud, aga selgus, et on täitsa tubli tegija.

Annan endale aru, et selline strateegia, kus ühest küljest ootad tõusu, teisest kriisi, portfelli hiidtootlust ehk ei too. Kuid asju viisakalt ümber mängides peaks mu igavene siht, umbes 12protsendine aastatootlus, täiesti tehtav olema.