Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskkonnatasud kiirelt klaariks

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Ettevõtjad vajavad keskkonnatasude ja kõigi muude põlevkivi kaevandamisega seotud maksude asjus hädasti kiiret selgust, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Eile alanud keemiatööstuse liidu kampaania on üks, aga see-eest kõnekas näide ettevõtjate juba pikka aega kestnud rahulolematusest riigipoolse maksuplaneerimisega.
    Äripäeva hinnangul vajavad ettevõtjad keskkonnatasude ja kõigi muude põlevkivi kaevandamisega seotud maksude asjus hädasti kiiret selgust, sest tegu on valdkonnaga, kus strateegilisi plaane tehakse pika aja peale ette ning investeeringute mahud on väga suured. Praegu tõusevad keskkonnatasud igal aastal 5%, kuid ülejärgmisest aastast alates võib maksutõus olla aastas 16-32%. Kui suure maksutõusuga põlevkiviettevõtjad siis oma tegevust kavandades tegelikult arvestama peaksid, selle kohta pole ettevõtjad keskkonnaministeeriumist vastust saanud, ehkki on seda aktiivselt nõutanud.
    Sõnades on keskkonnaministeerium ja põlevkivi töötlevad ettevõtted justkui ühel meelel: vaja on maksustabiilsust. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus on seda ka Äripäeva veergudel väljendanud koos lubadusega, et keskkonnatasud saavad lõplikult paika koostöös ettevõtjatega. Toimiva koostööga on tegemist juhul, kui mõlemad osapooled seda koostööks peavad. Ministeeriumi ja teiste ametkondadega suhtlevatele ettevõtjatele see paraku nii ei tundu. Kui koostöö vilja kannaks, poleks vaja kampaania korras rahulolematust väljendada või riigi maksupoliitikat pidevalt arvustada.
    Plaanid toppavad, tehased uinuvad
    Viru Keemia Grupp on pidanud ebastabiilse maksukeskkonna tõttu „uinutama“ tsemenditehase ja rafineerimistehase projekti koguväärtusega 6,5 miljonit eurot. Investeeringut pole võimalik teha, kui keskkonnatasud pole vähemalt kümme aastat ette teada. VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa heidab riigile ette, et see muutis ootamatult mängureegleid, sellal kui investorid olid oma plaane teinud teadmises, et 2015. aastani pidid kehtima olemasolevad maksud.
    Alexela Grupi suuromanik Heiti Hääl võttis septembris Äriplaanil probleemi kokku sõnadega, et riik peaks põlevkivitootmist käsitlema majandusharuna, mitte keskkonnaprobleemina.„Kõik, mis on taastuv, pole mõistlik,“ tõdes ta, pidades silmas, et energiamajanduse arengukava väärtustab suuresti bioenergiat. Hääle meelest võiks praeguse 16 miljoni tonni asemel aastal kaevandada 20 miljonit tonni põlevkivi ja teenida õlitootmises 250 miljoni euro asemel miljard eurot. Selleks on aga vaja 4,9 miljardi eurost investeeringut.
    Riik peaks raha lugema
    Võib tunduda, et suurettevõtjad Rohumaa ja Hääl kaitsevad siinkohal lihtsalt oma ettevõtete ärihuvisid ega hooli küllalt keskkonnast, milles tegutsevad. Tegelikult on ettevõtjate suurim mure hoopis teadmatus. 16-32 protsenti on väga lai vahemik, st jutt käib Eesti mõistes väga suurtest summadest.
    Kuni piirid pole täpselt ja kindlalt paigas, ei saa ettevõtja laenu, ta ei saa investeerida – ta ei saa tegelikult üldse oma tegevust planeerida, sest riik keeldub selgelt välja ütlemast, kas tal on põlevkivitööstust vaja või mitte.
    Ettevõtja loeb raha ja peabki seda tegema. Kokku saab rehkendada sedagi, kui palju lähevad sellele või teisele ettevõtjale riigi viivitused maksma. Ent raha peaks lugema ka riik. Eesti põlevkivitööstus annab riigi SKPst 3-5 protsenti ja panustab riigieelarvesse rohkem kui 250 miljoni euroga. See pole valdkond, millele kergel käel sõnum saata, et riigil polegi sellist vaja.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.