Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Royalty-süsteem tagaks riigile suurema tulu

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäev peab mõistlikuks riigikontrolli ettepanekut maksustada põlevkiviõlitootmist riigi kui maavara omaniku tulu ehk royalty’ga.

    Eilses kaaneloos kirjutasime kahest põlevkivitööstuse tulevikku muserdavast tõsiasjast: keskkonnatasude tõus ja naftahinna langus. Teise peale ei hakka meie hammas mitte ühelgi moel, keskkonnatasude tõusu suurus ja tempo on aga Eesti riigi kokku leppida.Äripäeva hinnangul tasub keskkonnaministeeriumil tõsiselt võtta riigikontrolli seisukohta, mis soovitab praeguse keskkonnatasude kõrval maksustada põlevkiviõli tootmist õli väärtusel, müügihinnal või sellest teenitud tulul põhineva riigi kui maavara omaniku tulu ehk royalty'ga. Sellel ettepanekul on mitu head külge. Esiteks, see võimaldaks riigil saada põlevkivi tootmiselt tulu moel, mis ei kahjusta põlevkivielektri ja põlevkiviõli tootmise konkurentsivõimet. Teiseks, see võimaldaks riigil saada suuremat tulu aegadel, kui sektoril läheb hästi ehk siis, mil nafta hind on kõrgem. Tõenäoliselt ei jää nafta hind nii madalaks, kui ta praegu on.
    Erinevalt ettepanekust siduda ressursitasud nafta hinnaga ei ole siin tegemist olukorraga, kus riik võtab põlevkivitööstuse sõltuvuse nafta hinnast enda kanda. Olemasolevad keskkonnatasud jääksid alles, riigikontrolli ettepanek ei näe ette nende vähendamist royalty rakendamise korral. Kui nafta hind on väga madalal, siis royalty't lihtsalt ei maksta – kui aga kõrge, siis saab riik tulu, mida ta praegu ei saa (või saab vaid Eesti Energia dividendide kaudu). Maavara omanikuna seisneb riigi huvi selles, et põlevkivitootjatel ei tõmmata raskel ajal hinge kinni, aga headel aegadel jagavad põlevkivitootjad head tulemust riigiga. Nii tagab ka riik endale võimaluse saada tulu nafta hinna tõusmisel tekkivast lisaväärtusest, mida tal praegu ei ole.
    Põlevkivitootjate ja keskkonnaministeeriumi vahel lahvatanud vastuolu on terav ja Eesti põlevkivitööstuse tuleviku seisukohast põhimõtteline. Seetõttu on arusaadav, et keemiatööstuse liit soovib probleemile ühiskonnas laia vastukaja tekitada. Kampaania keerab probleemi selles mõttes küll „üle vindi“, et kindlasti pole keskkonnaministeeriumi eesmärk lõpetada põlevkivitootmine Eestis. Küll aga läheneb ministeerium keskkonnatasudele peamiselt oma vaatevinklist, st käsitleb põlevkivitootmist peamiselt nn keskkonnaprobleemina, mitte niivõrd riigi vaatevinklist kasumliku äritegevusena. Royalty-süsteem võtaks aga ka selle aspekti õnnestunult arvesse.
    Keskkonnaministeeriumi enda sõnastuse kohaselt on keskkonnatasude üks eesmärk taastumatu loodusvara kasutamise eest ühiskonnale tulu tasuda, kuid samas pole riik koostöös põlevkivitööstustega suutnud jõuda ühisele ja samas tõendatud arusaamisele, missugused tasud on optimaalsed nii keskkonnamõju kui ka riigi saadava tulu seisukohalt: põlevkivitööstus annab riigi SKPst 3-5% ja panustab riigieelarvesse rohkem kui 250 miljoni euroga. Riigikontroll juhib tähelepanu sellele, et praegused keskkonnatasud ei täida oma ülesannet, st pole suunanud ettevõtjaid loodusvara säästlikumalt kasutama. Kahtlemata on oluline, et keskkond oleks kaitstud, kuid vähemasti samavõrd oluline on küsimus, mismoodi saab riik põlevkivi töötlemise pealt tulu teenida.
    Valitsus on seni keeldunud royalty kehtestamise ettepanekut arutamast argumendiga, et see pole kooskõlas Eesti maksusüsteemiga. Maksusüsteemi ei peaks aga mõistma kivinenud väärtusena iseeneses. Põlevkivisektori tormiline areng on kahtlemata mõjuv põhjus kaaluda ka sektori arenguga kooskõlas olevat maksumuudatust.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.