Kolmeaastaselt täiskasvanuks

Äripäeval on hea meel tõdeda, et kolme hooaja jooksul on Edukast Eestist saanud tuumakate ideede hästi argumenteeritud tribüün, mis pakub mõtteainet nii ettevõtjatele, poliitikutele kui ka laiale avalikkusele. Ühtlasi on arvamuskonkursil aja jooksul kujunenud majandus- ja ühiskondliku elu kõige valusamatele probleemidele osutaja roll.

Seekordse Eduka Eesti lugude seast kerkib keskse teemana esile väljaränne: Eesti ühiskonna kibe mure, millele mitmed autorid lahendusi pakuvad – ühed konkreetsemal, teised abstraktsemal moel. Visionäärlike lahenduste hulka kuuluvad Mikk Talpsepa, Ahto Lobjaka jt tekstid; konkreetseid lahendusi olukorra kiireks parandamiseks pakuvad välja Toomas Taube, Herki Hälvin, Mari Eek ja paljud teised. Hulk kvaliteetseid tekste rõhutab väike- ja maaettevõtluse säilimist kui Eestile elutähtsat ülesannet. Paljude maksumuudatuste laekumine viitab vajadust maksusüsteemi uuendada.

Seekordne arvamuskonkurss paistab silma laiahaardeliste visioonide poolest ka majanduskasvule kiirema käigu andmise ideede poolest: Rainer Kattel, Ott Pärna, Gert Jostov jt on manifestilaadses vormis sõnastanud nii kasvukohad kui ka ümberstruktureerimise vajaduse. Hulgaliselt oli ettepanekuid luua uusi ametkondi ja institutsioone kas n-ö tühjalt kohalt või seniste liitmise teel.

Tänavune saak tõendab ka rahulolematust Eesti pensionisüsteemiga, mis võis oma sünni ajal ju olla edumeelne, tänaseks ei suuda see aga enam ammugi tegeliku elu vajadustega sammu pidada. Mitmel moel kerkib esile alustava ettevõtja kapitali leidmise mure, mille lahendust nähakse nii uut tüüpi laenudes kui ka ettevõtjate ametnike uuendatud koostöövormides.

Avaldasime mitmeid e-residentsuse idee uuendusmeelseid arendusi, ettepanekuid riigiaparaadi õhendamiseks ja riigi raha paremaks kasutamiseks, samuti veenvaid arutlusi Äripäevale nii südamelähedasel teemal nagu väikeaktsionäri huvide parem kaitsmine. 

Mitu kaalukat teksti käsitleb tõsiasja, et Eestil puuduvad riigivõlakirjad, ning teeb ettepanekuid nende emiteerimisest laekuva raha mõistlikuks kasutamiseks. Paljudel juhtudel käsitleti ka haridussüsteemi uuendamise vajadust põhjendusega, et praegune haridus ei soosi tulevaste Kristo Käärmannide, Taavet Hinrikuste ja Hardi Meybaumide kasvamist Eestis. Samas on hea meel rõhutada, et kahe avaldatud teksti autorid olid gümnaasiumiõpilased.

Kui varasematel aastatel pole kirjutamise viimasele minutile jätnutel nominentide hulka asja olnud, siis seekord on kuue parema sekka jõudnud kaks vaevalt enne kella kukkumist laekunud teksti, mis küll läbimõelduse ja teostuse poolest tunnistavad pikema aja jooksul tehtud mõttetööd.

Äripäeval on hea meel märgata, et Eduka Eesti arvamuskonkurss on justkui täiskasvanuks saanud. Konkursile laekunud tekstide üldine tase on kõrgem kui varasematel aastastel ning tuumakad ideed on enamasti valatud ka meisterlikku vormi. Kui kahel esimesel hooajal jäi avaldamiskünnise alla pool laekunud tekstidest, siis seekord oli juhuslikult pähe turgatanud vormitute kirjutiste hulk palju väiksem.