Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Head ettevõtted, teid jälgib suur õde!

    Äripäeva juhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Valitsus saatis ministeeriumidele laiali sotsiaalkaitseminister Helmen Küti allkirjaga määruse eelnõu, mis peaks suurendama soolist võrdõiguslikkust, kirjutas Delfi pühapäeval. Äripäeva meelest on kavandatav määrus täiesti totter, sest käsib tööandjatel koguda soolist statistikat absurdsetes detailides.

    Otsustage ise. Tööandjad peavad panema soolisest seisukohast vaadates kirja muuhulgas järgmist: liikumised ametikohtade vahel organisatsiooni sees, koolitustel osalemine, puhkusepäevade arv puhkuse liikide lõikes, nädalavahetusel töötatud tunnid, hüvitised, tööle kandideerimine. Loomulikult tuleb sooliselt jälgida ka palgaerinevusi ja positsioone.
    Ministeeriumi mõte on lasta koguda neid andmeid igaks juhuks, et kui näiteks mõni töötaja kaebab diskrimineerimise üle, saab andmetesse süveneda. Või kui huvi tunnevad näiteks ametiühingud või õiguskaitseorganid. Andmeid tuleb eelnõu kohaselt koguda ja viis aastat säilitada.
    Tegelik elu
    Nüüd kujutagem ette tegelikku olukorda ühes ettevõttes. Kirja tuleb panna, kas inglise keele kursustel käis mees või naine, kas nädalase õppepuhkuse võttis ülikoolieksamiteks noormees või neiu, kas Tartus klientide juures käimise eest esitas bensutšeki mees- või naismüüja.
    Eelnõu teatab, et uue korra rakendamise kulud sõltuvad organisatsiooni suurusest ja kasutusel olevast personaliarvestuse ja raamatupidamise süsteemist. “Organisatsioonides, kus algandmed määruses nõutavate andmete väljatoomiseks on küll olemas, kuid senini on puudunud võimalus nende soopõhiseks eristamiseks, kaasnevad määruse rakendamisega kulutused ühe tunnuse – soo – lisamiseks personali- ja raamatupidamissüsteemi,“ ütleb seletuskiri muretult.
    Kallid eelnõu koostajad, küsige oma IT-osakonnast: tarkvarasse ei saa “ühte tunnust“ nii lihtsalt lisada. Teiseks, ega siis ettevõtted kõike kirja ei pane. Kui ettevõte saab töötaja otsimisel 300 CVd, kas ta nokitseb soolise statistikaga? Ei, ta otsib parimat!
    Toredad andmed
    Muidugi võib eelnõu tegijaid mõista, et palju andmeid on lahe saada. Koolitamise ja edutamise süvaanalüüs annab tõesti võimaluse öelda, kes karjääriredelil tõuseb. Puhkuste vaatlemine näitab ilmselt tõepoolest, et haige lapsega võtavad end töölt vabaks pigem naised. Ja hea on ka teada, kellel on firmas ametiauto ja makstud mobiiliarve.
    See on väga tore. Äripäev tahaks ka, et kõigil ettevõtetel kästaks panna kirja, kui paljud töötajad loevad hommikuti lehte ja mis on nende meelest kõige olulisemad äriuudised. Aga õnneks ei saa me midagi nii totrat nõuda ja loodetavasti ei lubata oma positsiooni tööandjaile naeruväärselt peale suruda ka soolise võrdõiguslikkuse eest valvajatel.
    Mida eelnõu välja töötanud sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond võiks teha, on testida eelnõud enda mees –, see tähendab, naiskonnas. Seal on 11st töötajast vaid kaks mehed. Äkki on osakonnal, nagu eelnõu ütleb, “põhjust analüüsida olukorra võimalikke põhjuseid (nt erinevad värbamiskanalid, organisatsiooni kuvand, töökeskkond, värbamispraktikad jms) ning vajaduse korral viia ellu muudatusi“.
    Pealegi – miks just sugu? Aga vanemad vs. nooremad? Eestlased vs. teised rahvused? Lastega töötajad vs. lastetud? Võrdõiguslikkus puudutab ju neidki. Äkki oleks mõistlik nendesse programmidesse kohe veel “tunnuseid” juurde lisada, saab ühekorraga odavamalt?
    Iroonitseda pole ehk ilus. Aga ilus ei ole ka arvata, et ettevõtted on riigiametnike ja sotsiaalvaatlejate andmekogujad.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Swedbank kaotas kasumit vähem kui SEB
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.