Õppigem Peter Hundi julgusest!

Äripäeva hinnangul võiksid ka teised ettevõtted leida Hundi eeskujul rohkem julgust ja võimalusi laienemiseks.

Mitu mainekat ettevõtet on tänavu pidanud tegevust kokku tõmbama, et hoida firmat senisel kursil või koguda hoogu edaspidiseks. Koondamisteate on väljastanud nii GoRail, Ericsson kui ka avaliku sektori esindaja Riigi Kinnisvara AS.

Peter Hunt tundub selge plaaniga ettevõtja, kes teab, millal, kuhu, mida ja miks ta tahab. Viimastel andmetel kavatseb Hunt kahe aasta pärast avada Pärnumaal tehase porolooni tootmiseks, et varustada oma kontserni. Investeeringu tulemusena peaks tööd lisanduma sadadele inimestele. Selline otsustusjulgus näitab, et Hunt usub Eesti ettevõtluse jõulisusesse ka väljaspool Tallinnat ja Harjumaad.

Tänavustest suurematest investeeringutest meenuvad näiteks leedulaste Maxima, kes tahab 37 miljoni euroga nii mõnegi kaupluse avada, rootslaste TeliaSonerale (omanike sekka kuuluvad ka Rootsi ja Soome riik) kuuluv Eesti Telekom, kes kavatseb 17 miljonit eurot viia mobiilivõrgu arendamisse, ja soomlaste UPM-Kymmene, kes proovib 40 miljoni euroga laiendada senist tehast Otepääl. Kõik on Eesti mõistes suured tehingud, kuid põhinevad seni vaid väliskapitalil ja mitte alati erasektorist.

Eesti ettevõtete siinsed omanikud pole sellises mahus veel rahakraane avanud, mis näitab, et kas praegune tegevus ei ole veel piisavalt elujõuline laienemiseks või lihtsalt hoitakse raha n-ö sukasääres ega juleta seda investeerida liigsete riskide tõttu. Halvemal juhul ei nähta perspektiivi, millesse investeerida.

Mõneti võib tunduda praegune investeerimiskliima Eestis tõesti riskantne, sest Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises sanktsioonide sõjas on meie geograafiline asukoht olnud pigem negatiivseks teguriks. Paljud ettevõtjad on pidanud piirangute tõttu loobuma Venemaast kui ühest suurimast sihtriigist ja konkureerima endast märksa suuremate ja võimsamatega, et lähiturgudel leida kompensatsiooni.

Hunt peab Eestit endiselt perspektiivikaks investeerimiskeskkonnaks ja usub, et suudab siinseid võimalusi kasutades suurendada oma ettevõtmist, mis tegutseb üheksas riigis ja on pakub tööd ligi 1100 inimesele. Kuigi mõni võib kahelda Hundi eestluse n-ö ehtsuses (Peter Hunt on Saaremaa juurtega Rootsis sündinud eestlane), on tegemist ikkagi ehtsa Eesti ettevõtjaga, kes suudab hakkama saada ka rahvusvahelisel turul. Hakkama saada nii edukalt, et maksab siinsetele töötajatele Eesti keskmisest paremat palka ega pea otsima eduka ettevõtluse alternatiivina odavamat tööjõudu Hiinast või Poolast, kus Hunti kontsernil on samuti tootmisüksused.

“Kui on hea äriidee, siis paneme selle lukku ja teeme ära,” ütles Hunt 16 miljoni eurose investeeringu taustal. Sarnast mõttemalli ootaks Eesti teistelt suurettevõtjatelt, kes peaksid hakkama tõsisemalt pühenduma heade äriideede rahastamisele. Häid mõtteid on küllaga, kuid riskijulgusest jääb seni vajaka.