Eesmärgitu Arengufond sulgegu uksed

Ettevõtjaid esindav kaubandus-tööstuskoda otsustas, et nemad ei esita Arengufondi uuele nõukogule liiget, kuna kahtlevad Arengufondi vajalikkuses. Äripäev on korduvalt soovitanud Arengufondi sulgeda ja teeb seda uuesti, sest maksumaksja rahale tuginev avalik-õiguslik institutsioon ei ole suutnud leida eesmärki ega visiooni.

Soovitasime selle asutuse tegevuse lõpetada juba ligi kolm aastat tagasi. Toona põhjendasime sulgemise vajadust riigi raha raiskamisega, mille kõrval kahvatusid üksikud õnnestunud projektid.

Alati ei ole ka juhivahetus õnnestunud Arengufondi õigele teele tüürida. Näiteks Tõnis Arro puhul juhtus vastupidi, kui mees lubas suurelt, et kavatseb tegevuskulud mõistlikkuse piiresse viia, kuid tegelikkuses suurenesid kolimisega bürookulud. Aastatega kasvasid märkimisväärselt palga- ja tegevuskulud. Samuti kasutas Arro fondi juhina piiramatut reisimisvõimalust ja koolitas ennast suurte summade eest töö ajal. Kuigi Arengufondi eesmärk on edendada Eesti majandust, siis on see tegelikult üks koht, kust riigi arengu hüvanguks saaks rohkem võita praeguse tegevuse lõpetamisega.

Paljutõotavalt ei ole aasta alanud Arengufondile ka tänavu, sest kolme esimese kuuga on kahjum ligi 350 000 eurot. Nõukogu senised liikmed tuleb vahetada uute vastu, kuid kaubandus-tööstuskoda, kes pidi oma kandidaadi esitama, põtkib vastu. Koja juhatuse esimees Toomas Luman ütles, et Arengufondi tegevuse eesmärk ja funktsioon on ebaselged. Küsitav on üldsegi Arengufondi vajalikkus eraldiseisva institutsioonina. Sama meelt on endine riigikogu ja Arengufondi nõukogu liige ja praegune ettevõtja Reet Roos, kelle sõnul ei ole Arengufondil reaalset mõju.

Kuigi riigikogu esitas nõukogusse juba oma uued kandidaadid, ei kostu ka nende leerist positiivset sõnumit, et Arengufondiga on kõik korras ja et jõudsalt tuleks edasi sammuda. Mai alguses kohtusid Arengufondi juhatuse ja nõukogu esimees riigikogu majanduskomisjoniga, mille esimees Toomas Kivimägi ütles, et Arengufondi tegevus tuleb üle vaadata. Enne kindlate otsuste tegemist analüüsib fondi olukorda reformierakondlasest endine rahandusminister Maris Lauri. Praegu veel Lauri analüüsib, kuid Kivimägi teatel pole midagi kindlat sulgemise ega jätkamise kohta. Samas on lubatud otsustada juunikuu jooksul.

Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa ei paista silma konkreetse eesmärgiga, kuidas tuleks Arengufondiga edasi minna. Ta tundub pigem lootvat nõukogu kompetentsile, mida seni pole suudetud piisavalt palju ära kasutada. Oluline on märkida, et sedasama nõukogu, kes peaks hakkama nõustama, ei olegi nii kerge kokku saada, kui esialgu arvati. 3200 ettevõtet esindav Luman annab aimu, et Arengufondil on jama majas ja midagi tõsist tuleb sellega ette võtta. Kui ettevõtjad peavad sellist asutust sihituks, siis peaks ka riigiesindajad suutma kindlamalt otsustada, mida edasi teha.

Luman juhib Arengufondi puhul tähelepanu õigesse kohta, et riik peab muutuma efektiivsemaks ja peaks vältima tegevusi, milleta saaks hakkama või mida võiks asendada erasektor. Äripäev on soovitanud Arengufondi liita EASiga ning lõpetada tegevuse (riskiinvesteeringud), mis peaks jääma erasektorile.

Kuniks Arengufond jätkab veel, peab maksumaksja toetama senist tegevust, mida tegelikult toetada ei taheta. Praegu näevad selle vajalikkust enamasti vaid poliitikud ja Arengufond ise, kuid otsustada tuleks, kas ka maksumaksja on sellega nõus.