Autorollo mõju ärikeskkonnale

Kolmapäeval teatas reformierakondlasest välisminister Keit Pentus-Rosimannus, et astub ametist tagasi seoses päev varem ilmunud Tallinna ringkonnakohtu otsusega Autorollo juhtumis.

Teise astme kohtu otsus ei muutnud sisuliselt väga palju maakonnakohtu varasemat vastust, sest varade kantimises nähti ikkagi süüd isikutel, kes omasid mõju Autorollot juhtinud Väino Pentuse üle. Ringkonnakohus määras lihtsalt uued kahjuhüvitised ja otsustas, et Rain Rosimannuse kõrval oli üheks kaudseks Väino Pentuse mõjutajaks ka Pentuse tütar ja Rain Rosimannuse abikaasa Keit Pentus-Rosimannus. Advokaat Siim Roode oli kohtu hinnangul Autorollos tegutsedes allutatud Rosimannustele, mitte ei saanud juhiseid Väino Pentuselt.

Kuigi kohtuotsus ei ole veel jõustunud, näib senine kulg minevat pigem perekond Rosimannuse kahjuks. Samas juhib hagejaid esindav vandeadvokaat Urmas Ustav tähelepanu, et antud juhtumis on tähtis õigusvaidlus, mitte see, et kohtus käimisega üritatakse kellelegi varba peale astuda. Primaarne ei ole, kas süüdistatav on riigi tipp-poliitik või mõni tundmatu väikeettevõtja. Oluline on juhtumi sisu. Antud kaasuse puhul sattus Autorolloga seonduv lihtsalt kõrgendatud meediatähelepanu seetõttu, et vara kantimise skeemi on punutud ka avaliku elu tegelased.Arusaadavalt üritab Keit Pentus-Rosimannus kaitsta oma isa, kuid praeguse käsitluse kohaselt tuleb emotsioonide kõrval arvestada, et lõplik lahend võib luua pretsedendi, mille järgi saab vastutusele võtta ka isikuid, kes ei ole ettevõttega juriidiliselt seotud, kuid kaudselt mõjutavad ettevõtte juhtimist.

Autorollo juhtum on oluline kogu ärikeskkonnale, sest see tähendab, et tulevikus ei pruugi enam vastutusest pääsemiseks piisata pelgalt juriidiliste sidemete puudumisest või vahetult nende lõpetamisest. Lõpplahend võiks tõsta esile ka variisikute kasutamise, mille vastu riik on seni pidanud suuresti käsi laiutama.

Äripäev on varem kirjutanud, miks tankistidega võitlemine peaks olema riigi üks prioriteete. Seni oleme rõhutanud, kuidas tankistid, kes on suutnud oma nimele hankida kümneid, kui mitte sadu firmasid, saavad oma olukorda veelgi hullemaks ajada ning tegelikud süüdlased, kes peaksid vastutama hingusele mineva või suurtesse võlgadesse uppunud firma eest, silkavad rahumeeli edasi. Kui selliste juhtumite puhul on nn põgenejad varem kuidagi olnud juriidiliselt seotud, siis nüüd võib õigusväljal lisanduda kategooria, kus vastutama hakkavad kaudsed mõjutajad. See tähendaks, et luubi alla võetakse rohkem ka näiteks ärikeeluga isikud, kes seni küll seaduse silmis ei tegele aktiivse ettevõtlusega, kuid reaalsuses näitavad näpuga, kuidas tegelikult firmat juhtida.

Kaudse mõjutaja vastutusele võtmine võib skeptilisemate hinnangul tunduda pseudoprobleemina, sest seni ei tundunud probleem olevat ehk laia kandepinnaga. Samas näitab Autorollo juhtum, et probleem võib olla sügavamal, kui tundub. Kui Autorollo skeem jõudis meedia tähelepanuni suuresti avaliku elu tegelaste tõttu, siis võib avalikkusele tundmatute sahkerdajate hulk küündida kordades suurema arvuni.

Äripäeva toimetuse hinnangul ei tohiks ettevõtja karta äris ebaõnnestumist, mistõttu on võlgadesse sattumine mõnikord arusaadav. Küll on aga taunitav, kui võlausaldajaid kasutatakse ära, et endale tekitada majanduslik heaolu.