Ohtlik Hiina teeb maailma valvsaks

Viimased arengud Hiinas vihjavad sealse majanduse jahtumisele, mis omakorda mõjutab Euroopat. Eesti Panga andmetel oli mullu suurim maailmamajanduse kasvu pidurdaja Hiina, mis mõjutab paljusid teisi riike üleilmse nõudluse vähenemisega. Viimased kolm aastat on Hiina SKP kasvanud alla 8 protsendi. Tänavuse kasvu eesmärgiks on seatud 7 protsenti, kuid esimene kvartal näitas viimase kuue aasta halvimat tulemust: esimeses kvartalis kasvas Hiina majandus 1,3 protsenti. Seega majanduskasv aeglustub järjepidevalt ja Hiina peab otsima alternatiive, kui tahab prognoose ellu viia.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on Kreeka võlakõneluste kõrval tõstnud esile just Hiinat, kelle börs on viimastel kuudel saanud korralikult raputada. Napi kuuga ligi kolmandiku kukkunud hinnad on ajanud sealsed investorid paanikasse. Ligi pooled börsifirmad on peatanud oma aktsiaga kauplemise, mis külvab aktsiaturul veelgi suuremat ebakindlust. Viimase kuuga Hiina börsil toimunut on nimetatud hullumajaks. Ärev olukord tekitab murepilvi kindlasti ka välisinvestoritele, sest kui koduõues läheb kord käest, siis ei ole võimalik edu saavutada ka teisel pool piiri.

Kuid börs ei ole esimene märk, sest taandumistunnuseid näitavad ka Hiina kinnisvaraturg ja eksport. Tarbimise vähenemisest annab märku näiteks autoturg, kui Volkswageni kontsern peab oma Hiina edasimüüjaid toetama finantsabiga.

Kuigi kriitikud üritavad senist majanduskasvu aeglustumist põhjendada riigi majanduse ümberstruktureerimisega, kus praegune olukord on nn põhi, siis tasub vaadata ka Hiina laenukoormust, mis on aastatel 2007–2014 märkimisväärselt kasvanud. Hiina koguvõlg on suurenenud 7 triljonilt dollarilt (158 protsenti SKPst) 28 triljoni dollarini (282 protsenti SKPst). Võlataseme kiire suurenemine võib olla üks oluline tegur finantskriisiks. Seega praegune nn põhi ei pruugi üldsegi jääda madalseisuks, sest tekkinud on ohumärgid, mis viitavad alles hullema tulekule.

Maailma suuruselt teise majandusega Hiina käekäik mõjutab kindlasti ka oma suuremaid partnereid, kelle seas on nii USA kui ka Euroopa. Eesti ettevõtjad ja investorid peaksid samuti hakkama mõtlema, kuidas oleks mõistlik oma seniseid positsioone kaitsta, kui Hiinat peaks tabama krahh.

Isegi kui senised ohumärgid jäävad vaid märkideks, oleks praeguses olukorras mõistlikum teha endale plaan B ja isegi plaan C, võimalusel isegi teha esimesed ettevalmistavad sammud. Kui hiljem alles hädas hakata kahjudega tegelema, siis ei pruugi suurt midagi alles jääda, mida päästa.

Äripäeva toimetuse hinnangul tasub hoolsamalt hakata jälgima, mida teeb Hiina börs, kuidas käitub sealne valitsus ning mismoodi otsustavad tarbijad oma käitumisharjumusi muuta. Kui kellelgi on Hiinas koostööpartnereid või niisama sõpru, tasub neiltki uurida, mis meeleolud valdavad praegu sealses majanduskeskkonnas.

Praegu on sobiv aeg riskide maandamiseks ning suure tõenäosusega on ratsionaalselt mõtlevad ettevõtjad ja investorid juba mõnda aega infot kogunud. Varsti tuleb jõuda selgusele, kas senised sündmused on ka igaühe enda jaoks olulise mõjuga või tasub sellest kõrvale vaadata ja rahulikult oma vana rada jätkata.