Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oravad peavad võtma vastutuse

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Riigiettevõtte Tallinna Sadam miljonite eurodega mõõdetav altkäemaksuskandaal eeldab Reformierakonnalt selge poliitilise vastutuse võtmist. Sadama nõukogu tagasiastumine on samm õiges suunas.

    Kui reformierakondlasest majandusminister Kristen Michal soovib Tallinna Sadama Augeiase tallid puhtaks rookida ja tagada, et sadama juhtide põhjustatud julgeolekuoht, räige korruptsioon ja avalik häbi ei korduks ei selles ega üheski teises riigiettevõttes, tuleks nii sadama kui ka teiste riigiettevõtete juhtimine depolitiseerida.
    Seda seisukohta on Äripäev kaitsnud läbi aegade, nagu ka soovitust erastada võimalikult suur hulk riigiettevõtteid. Juhul kui sadama nõukokku maanduvad uued reformierakondlased, kelle rinnaesine veel plekitu, jääb poliitilise korruptsiooni oht riigiettevõtetes endiselt püsima.
    Kaitsepolitseil kulus Tallinna Sadama korruptsioonikaasuse avalikustamisküpseks saamiseni neli aastat. Teadmine, et alates 2011. aastast on kapol volitused uurida kuritegusid riigifirmades, ei ole äsjase skandaali valguses kaugeltki nähtavasti küllaldane, et seaduserikkumisi ära hoida. Korruptsiooni vähendamiseks riigiettevõtetes ei ole peale nende juhtimise depolitiseerimise paremat rohtu.
    Jäme ots oravate käes
    Tallinna Sadam on Reformierakonna kontrolli all olnud pikki aastaid. Prokuratuuri otsusega vahi alla võetud Ain Kaljurand on küll parteitu, seevastu miljonitesse eurodesse ulatuva altkäemaksukahtluse saanud Allan Kiil on Reformierakonna liige olnud alates 2003. aastast.
    Enne seda, kui nõukogu juhiks sai reformierakondlane Remo Holsmer, juhtis seda suurettevõtja, parteis suure sõnaõigusega reformierakondlane Neinar Seli, kelle ringkonnakogus tänavu kevadel olümpiakomiteele tehtud annetuse asjus süüdi mõistis tahtlikus ja suures ulatuses toimingupiirangu rikkumises. Seli teatas sadama nõukogu esimehe kohalt taandumisest alles pärast süüdimõistvat kohtuotsust.
    Tallinna Sadama väljavahetamisele mineva nõukogu staažikas liige on Kalev Lillo, keda Äripäev on iseloomustanud kui Reformierakonna reha. Avalikkuse teadvusse on avalikkuses vähekommunikatiivse Lillo nimi salvestunud Reformierakonna musta raha skandaali ajast, mille üks võtmetegelasi ta oli koos praeguse majandusministri Kristen Michaliga. Prokuratuur lõpetas kriminaalasja otseste tõendite puudumise tõttu, kaudsete tõenditega sai avalikkus tutvuda lõpetamise määruse vahendusel.
    Reformierakondlane on ka nõukogu liige Jaanus Tamkivi. Peale sotsiaaldemokraat Randel Läntsi kuulub nõukokku veel mõningaid parteituid liikmeid, kelle nimed avalikkusele palju ei ütle, ja suurärimees Hillar Teder, Reformierakonna suurannetaja. Teder oli esimene, kes ütles välja, et Tallinna Sadama nõukogu peab võtma vastutuse.
    Julgeolekuoht eeldab Reformilt tegusid
    Kui 2002. aastal sai teatavaks, et kultuurkapitali tollane juht Avo Viiol on raisanud üle 8,5 miljoni krooni riigi raha kasiinoskäimiseks ja igapäevasteks kulutusteks, astus tagasi tollane kultuuriminister, reformierakondlane Signe Kivi. Sedasorti poliitilist kultuuri oleks praeguselt Reformierakonnalt ehk ülearu oodata. Kuid olukorras, kus peaminister Taavi Rõivaski on sõnastanud Tallinna Sadamas toimunu julgeolekuohuna, tuleb Reformierakonnal nii tegude kui ka nende kommunikatsiooniga näidata, et erakond mõistab oma vastutust Tallinna Sadamas sündinu eest.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Kuudepikkune vaidlus jõuab lõpule: USA näib lõpuks Ukrainale abi andvat
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.