Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äriplaan 2016: immigrandid Eesti majandust kasvatama

    Eesti majanduse kasvumootoriks võib kujuneda edukas immigratsioonipoliitika, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

    Ärieliidi aasta ühel tähtsamal üritusel Äriplaan 2016 nägi mitu ettevõtjat arengu olulise takistusena tööjõu­puudust. Mitmel puhul pakuti lahendusena välja õiget immigratsioonipoliitikat.
    Äripäeva toimetuse hinnangul on ette­võtjate edu võti järgmisel aastal pädev põgenike- ja pagulaspoliitika. Kas immigratsiooniga saab leevendada meie tööjõu- ja spetsialistide puudust? Kaugemas tulevikus võivad uued tulijad anda Eesti majanduskasvule tugeva tõuke.
    Paljud ettevõtjad nimetavad tööjõudu oma organisatsiooni üheks olulisemaks lüliks – nii ütlesid konverentsil näiteks Põldma Kaubanduse omanik Heinar Põldma ja Combilli omanik Margus Kohava. Samas pärsib Eesti ettevõtja edu just tööjõupuudus. „Eesti majanduspoliitika suurim probleem on vähene töötajate arv,“ ütles Swedbank Eesti peadirektor Robert Kitt Äriplaanil.
    Fortumo asutaja Rain Rannu sõnul on konkurents hea töötaja pärast viimastel aastatel tihedamaks läinud. Eestis ei ole vähe mitte ainult tippspetsialiste, vaid ka nii-öelda reatöötajaid. Midagi ei parane, sest rahvastik aina väheneb – seda rõhutas eile ka Eesti Panga president Ardo Hansson: järgmise viie aastaga väheneb töötajaskond 30 000 inimese võrra. Juba praegu peavad ettevõtted otsima hädavajalikku tööjõudu Eestist kaugemalt, nii tippspetsialiste kui ka lihttöölisi.
    Palk sööb kasumit
    Ühest küljest on inimeste puudus tekitanud meeldiva keskkonna, sest töötaja väärtus tõuseb, palka makstakse rohkem ja seeläbi peaks kasvama tarbimine, paranema elukvaliteet.
    Samas paneb see ettevõtja muretsema, sest palgakulu tuleb kasvatada olukorras, kus ettevõtte kasum ei kosu töötasuga samas tempos. Kuna väärtuslikust töötajast ei taha keegi loobuda, tulebki, hambad ristis, võidelda töötaja saamise ja hoidmise nimel.
    Äriplaanil esinenud East Capitali rootslasest suuromanik Peter Elam Hakansson ja Eesti suurettevõtja Jüri Mõis leiavad, et tööpuuduse üks lahendus ongi just immigratsioon. Håkansson toetub oma kodu­riigi ja oma ettevõtte kogemusele. Tema hinnangul peaks ka Eesti tühjalt ootavad töökohad kiiremas korras immigrantidega täitma.
    Mõis on seejuures lausa veendunud, et kui Eesti võtaks aastas vastu suurusjärgus 10 000 immigranti, ei käiks see meile üle jõu. Vastu­pidi, see annaks majandusele tõuke, oleks rohkem nii töötajaid kui ka tarbijaid.
    Millist immigranti valida?
    Kui Mõis, Håkansson ja paljud teised pooldavad pagulaste tulekut Eestisse ning näevad nendes kasu tööturule, siis Saidafarmi peremees Juhan Särgava on konservatiivsem: targem oleks valida Eestile kultuuriliselt lähemaid ja seeläbi ka lihtsamini lõimitavaid ­immigrante, näiteks ukrainlasi.
    Äripäeva toimetus nõustub Håkanssoni ja Mõisaga, et praeguses demograafilises olukorras ja töötajate nappuses võivad immigrandid tõesti olla päästerõngas majanduse elavdamiseks, kuid enne seda tuleb välja töötada korralik immigratsioonipoliitika.
    Samuti võib õigus olla Särgaval, et ukrainlasi on meile kergem lõimida. Samas ei tohiks see tõik teiste pagulaste ees uksi sulgeda. Eesti peaks soodustama kõigi immigrantide võimalust kiiresti tööturule jõuda.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.