Uus algus lörtsitud lennuühendusele

Pärast veerand sajandit taasiseseisvust on lennuühendus Tallinna ja muu maailmaga sisuliselt likvideeritud. Tallinnal on mingigi otseühendus kolmandiku ELi liikmesriikide pealinnadega, ülejäänutesse sõit on pehmelt öeldes valus kogemus. 

See pole naljaasi, sõbrad. Me oleme muutunud kolkaks ja lisaks meie endi reiside ebamugavusele pärsib see majanduskasvu. Kogesime ise eelmisel nädalal rahvusvahelist Balti M&A ja riskikapitalifoorumit organiseerides, et mitu fondijuhti, kes suunavad miljardeid eurosid, loobusid Tallinna tulemast kehva lennuühenduse tõttu. Praegu saab paljudest Euroopa pealinnadest kiiremini ära käia New Yorgis, kui väisata Tallinna.

Aeg on muutusteks. Praegu on lennuühenduse laual mitmed mängukaardid, millest ükski pole toimetuse meelest hea väljapääs, kuid juhtkirja lõpus pakume ühe alternatiivi.

Kliente kaotav Estonian Air on seisus, kus isegi Brüsselist läbi ime tulev positiivne otsus senisele riigiabile ei aita enam usaldust taastada. Kahjuks tuleb leppida, et Euroopa Komisjoni otsusega venitamine (kolm aastat mõne lennukiga firma analüüsimisele) koos firma kaootilise juhtimisega on selle pääsukese lasknud meie taevast alla. Lisaks näitab riigi tegevus pigem, et peatselt tulev Brüsseli otsus on negatiivne. 

Valitsuse poolt ja Tallinki eksajude abiga Estonian Airist tekkivasse tühimikku loodav Nordic Aviation Group, kelle äriplaaniks on Tallinnast pakkuda otselende, ei pruugi seda täita isegi pärast võimalikku erastamist näiteks Tallinki omanikfirmale Infortar. Mis eelised tal oleks äsja ajaloo parimaid kvartalitulemusi näidanud Finnairi või äsja välisinvestori kaasamisest teatanud airBalticu ees? 

Jah, airBaltic on teatanud otselendude arvu kasvust Tallinnast, kuid majandusloogika ütleb, et neile on kasulikum perspektiiv ikkagi hakata meid laiali vedama Riia kaudu. Kogu lugupidamise juures, see pole hea perspektiiv.

Seega, kuni Euroopa Liit ei luba Eesti riigil mingit kindlat lennuliini (näiteks Londoni, Berliini) doteerida, jääb üle vaadata Helsingi poole. Miks ei võiks Tallinna ja Helsingi lennujaama vaadata kui ühe lennujaama kaht terminali? Küsimus ei olegi niivõrd lennufirmade konkurentsis, vaid kahe lennujaama ühendamises.

Kui Vantaa lennujaam on juba tihedalt asustatud, siis miks peaks seda suuremaks ehitama, kui mõned välisliinid võiksid toimuda hoopis läbi Tallinna, kel teatud aegadel ruumi. Sel juhul veetaks hoopis soomlased Tallinna lennujaama oma reisi alustama. Nii oleks ühislennujaam palju suurem ja ilmselt ka suurtele Aasia lennukompaniidele huvitavam lähtekoht Euroopa suunal.

Esialgu siis liiklus kahe terminali vahel lennukitega, aga edaspidi näiteks metrooga läbi merealuse tunneli? Tundub utoopia? Äkki pole? Tõsi, enamik liiklusest jääks siiski siit Helsingisse ja me peame omaks võtma, et reis kusagile algab põhjanaabrite pealinnast. Ühise lennujaama idee võiks realiseerida sõltumatult lennufirmadest Eesti ja Soome riikidevahelise kokkuleppega. Talsinki on kahjuks unustatud, prooviks siis HELTLLi.