Poliitikute otsustamatus võib tuua soolase trahvi

Reedene Äripäev kirjeldas, kuidas Eestil on õhus veel üks keelatud riigiabi juhtum. Kui Eesti sai Euroopa Komisjonilt 2014. aastal senisele taastuvenergia toetusele riigiabi loa, siis üks tingimus oli, et 2015. aastal seda toetuste skeemi muudetakse. Skeemi ei ole senini muudetud ja seni on Eestit säästnud riigiabi seaduslikkuse uurimisest elektrienergia hinna langus, mis ei ole lubanud tootjaid üle kompenseerida. Samas hoiatab majandusministeerium, et kui hind peaks taas tõusma, võib Euroopa Komisjon tõenäoliselt alustada menetlust, kas riigiabi on keelatud või lubatud.

Iga aastaga on taastuvenergia ettevõtetele ette nähtud toetused kasvanud. Tänavune summa ületab 70 miljoni euro. Ka uuel aastal peab tarbija rohkem taastuvenergia tasu maksma, nagu teatas Elering eile. Kui Euroopa Komisjon peaks alustama menetlust ja leidma, et riigiabi on seni olnud vastuolus lubatuga, siis peab raha tagasi maksma Eesti riik ehk maksumaksja. Ettevõtted oleksid sellest kohustusest priid.

Kevadel palus riigikohus õiguskantsleril uurida, kas taastuvenergia tasude regulatsioon on kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsler leidis vastuolu, milles elektrituruseadus kohustab tarbijat rahastama taastuvenergia toetusi suuremas mahus, kui see on toetuste maksmise eesmärgiga põhjendatud.

Taastuvenergia tootmist nimetab tuuleenergia assotsiatsioon odavamaks ja keskkonnasäästlikumaks. Seega peaks sellel valdkonnal olema perspektiivi, et ellu jääda ja isegi õitseda. Samas ei tohiks ärihuvidest lähtuvad ettevõtjad jääda toetustele tuginema, sest pikas perspektiivis ei looks see ettevõtjasõbralikku keskkonda, kus maksumaksja rahaga sisuliselt moonutatakse energiaturgu. Arusaadavatel põhjustel tuleks pidevalt liikuda rohelisema energia tootmise suunas, kuid mingil hetkel tuleb turul lasta ise otsustada, kes peab ellu jääma ja kes mitte.

Kui jätkata toetuste maksmisega, siis ei oleks põhjendatud selle abil piiramatu tulu teenimine, sest riigiabi seisukohast peab tootja ülekompenseerimine olema välistatud.

Praegu on välja pakutud lahendus, et ettevõtja vaatepunktist konkurentsimoonutuse vähendamiseks ja tarbija seisukohast kõrge majandusliku koormuse vähendamiseks fikseeritakse taastuvenergiatootjate tulu ülemine piir. See tähendaks n-ö ujuva toetussummaga skeemi, sest vastavalt turuhinnale hakkaks kujunema ka toetuse suurus.

Kuna taastuvenergia tootmine pidevalt odavneb, siis tuleks peagi jõuda nii kaugele, et ettevõtjad ei vajaks enam toetusi ning saaksid puhtalt hakkama turuhinnast laekuva tuluga.

Tuuleenergia tootjad on investeeringute ja arendusega jõudnud nii kaugele, et senine mahupiirang hakkab neile ette jääma. Põhimõtteliselt on jõutud seisukohale, et praegu tuleks piirang kaotada, kuid ministeerium ei ole sellega nõus just konkurentsi tõttu. Piirangu kaotamine annaks kõigile tuulest elektrieneriga tootjatele selge soodustuse.

Kuna ettevõtjad näitavad valmisolekut täie hooga energia tootmiseks, siis jääb poliitikute otsustada, kuidas ja millal edasi minna. Peamine oleks leida ühine seisukoht enne elektrihinna tõusmist, et vältida Euroopa Komisjoni võimalikku menetlust ja soolast trahvi.