Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuerisust tasub kaaluda

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Maksuerisused investoritele ja eksportijatele ei ole võluvits, kuid parema idee puudumisel võib neid kaaluda, leiab Äripäev juhtkirjas.

    Eilne Äripäev kirjutas, et kõrged energiamaksud kärbivad energiamahukate ja ekspordile suunatud ettevõtete konkurentsivõimet ning peletavad Eestist välisinvesteeringuid – seda olukorras, kus investeeringutega on lugu niigi erakordselt kehv.
    Maksuerisuse loomine energiaintensiivsetele eksportivatele ettevõtetele oleks üks võimalik lahendus, kuid Äripäeva meelest vajab nüüdisajastamist kogu maksusüsteem, mis on viimaste aastate jooksul oma kunagised eelised kaotanud. Maksueksperdid on rahulolematust sisuliselt 1990. aastatest pärit maksusüsteemiga väljendanud juba pikka aega, viidates, et see ei kuulu enam ammugi Eesti konkurentsieeliste hulka, samuti nagu madalapalgaline tööjõud. Tahet maksusüsteemi radikaalsemalt uuendada ja koos sellega kogu ettevõtluskeskkonda ajakohaselt värskendada ei paista aga kusagilt.
    Tõsi, maksusüsteem üksi ei pruugi olla see võluvits, mis Eesti kidurale majanduskasvule üksi uue hoo võiks anda. Osa ettevõtjaid ja ka maksuteoreetikuid leiab, et maksusüsteemi mõju majandusedule on sageli üle hinnatud. Äripäeva meelest on siiski viljakam lähtuda eeldusest, et maksusüsteemist sõltub päris palju. Kõrgete tööjõumaksude mure pärsib oluliselt uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist, poole protsendi pealt alanud ja ühele protsendile jõudev sotsiaalmaksu langetus pole ettevõtjate ootusi täitnud.
    Maksuerisustega on keerulisem lugu
    Jah, oleks kahtlemata halb, kui näiteks Estonian Cell, Eesti ühe kõrgema tööviljakusega ettevõte, ühtlasi üks suuremaid elektritarbijaid, otsustaks kõrge elektri hinna tõttu jalad selga võtta ja kolida Rootsi, Soome, Austriasse või Saksamaale, kus nad võiks elektri pealt aastas säästa miljoneid eurosid. Olukord on seda rängem, et ettevõtte kulusisend peab arvestama Eesti oludega, toodet aga tuleb müüa maailmaturul. Ainuüksi taastuvenergiatasu maksab Estonian Cell aastas 2 miljonit eurot ja elektriaktsiisi miljoni. Energiakulu moodustab 40 protsenti tootmise omahinnast. Selle näite põhjal tundub arusaamatu, miks pole Eesti järginud eurodirektiivi soovitust võimaldada energiamahukatele ettevõtetele erikohtlemist – siis maksuerisuse näol.
    Ühe maksuerisuse võimaldamisega oleks aga džinn pudelist välja lastud ja teda sinna tagasi toppida ei pruugi olla lihtne. Kohe oleksid ukse taga eri tööstus- ja tootmisharude esindajad, kellel kõigil on head põhjendused, miks nemad samuti maksuerisust väärivad. See on põhjus, miks võimuliidu erakonnad maksuerisusi pelgavad – vähemasti osaliselt põhjendatult. Laias plaanis ei pruugi üks maksuerisus eraldivõetuna kogu tõbe ravida.
    Parema lahenduse puududes võib erisust kaaluda
    Aga mõningast leevendust vähemasti mõneks ajaks – kuni paremat ideed pole – võib see siiski pakkuda. Investeeringute pagemine ja ettevõtete ekspordivõimekuse kahanemine peaks olema ettevõtluskeskkonna kujundajate esimene ja kõige tähtsam mure, sest sellest sõltub kogu majanduse käekäik.
    Pealegi annaks muudatus kas või maksuerisuse näol sõnumi, et probleemi on teadvustatud ja seda püütakse lahendada. Me ei saa öelda, et Google oleks oma serveripargid Soome asemel kindlasti Eestisse toonud, kui Eestis oleks elektri hind madalam või maksuerisusega ettevõtte jaoks mõnevõrra maandatud. Investeeringute mahu kahanemine SKPs 20 aasta madalaimale tasemele peaks aga jalad kiirelt kõhu alt välja ajama. Investeeringute ja ekspordivõimekuseta pole Eesti majandusel mingit kasvulootust.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.