Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksuerisust tasub kaaluda

06. jaanuar 2016, 17:30
Juhtkiri
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160106/OPINION01/160109868/AR/0/Juhtkiri.jpg

Maksuerisused investoritele ja eksportijatele ei ole võluvits, kuid parema idee puudumisel võib neid kaaluda, leiab Äripäev juhtkirjas.

Eilne Äripäev kirjutas, et kõrged energiamaksud kärbivad energiamahukate ja ekspordile suunatud ettevõtete konkurentsivõimet ning peletavad Eestist välisinvesteeringuid – seda olukorras, kus investeeringutega on lugu niigi erakordselt kehv.

Maksuerisuse loomine energiaintensiivsetele eksportivatele ettevõtetele oleks üks võimalik lahendus, kuid Äripäeva meelest vajab nüüdisajastamist kogu maksusüsteem, mis on viimaste aastate jooksul oma kunagised eelised kaotanud. Maksueksperdid on rahulolematust sisuliselt 1990. aastatest pärit maksusüsteemiga väljendanud juba pikka aega, viidates, et see ei kuulu enam ammugi Eesti konkurentsieeliste hulka, samuti nagu madalapalgaline tööjõud. Tahet maksusüsteemi radikaalsemalt uuendada ja koos sellega kogu ettevõtluskeskkonda ajakohaselt värskendada ei paista aga kusagilt.

Tõsi, maksusüsteem üksi ei pruugi olla see võluvits, mis Eesti kidurale majanduskasvule üksi uue hoo võiks anda. Osa ettevõtjaid ja ka maksuteoreetikuid leiab, et maksusüsteemi mõju majandusedule on sageli üle hinnatud. Äripäeva meelest on siiski viljakam lähtuda eeldusest, et maksusüsteemist sõltub päris palju. Kõrgete tööjõumaksude mure pärsib oluliselt uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist, poole protsendi pealt alanud ja ühele protsendile jõudev sotsiaalmaksu langetus pole ettevõtjate ootusi täitnud.

Maksuerisustega on keerulisem lugu

Jah, oleks kahtlemata halb, kui näiteks Estonian Cell, Eesti ühe kõrgema tööviljakusega ettevõte, ühtlasi üks suuremaid elektritarbijaid, otsustaks kõrge elektri hinna tõttu jalad selga võtta ja kolida Rootsi, Soome, Austriasse või Saksamaale, kus nad võiks elektri pealt aastas säästa miljoneid eurosid. Olukord on seda rängem, et ettevõtte kulusisend peab arvestama Eesti oludega, toodet aga tuleb müüa maailmaturul. Ainuüksi taastuvenergiatasu maksab Estonian Cell aastas 2 miljonit eurot ja elektriaktsiisi miljoni. Energiakulu moodustab 40 protsenti tootmise omahinnast. Selle näite põhjal tundub arusaamatu, miks pole Eesti järginud eurodirektiivi soovitust võimaldada energiamahukatele ettevõtetele erikohtlemist – siis maksuerisuse näol.

Ühe maksuerisuse võimaldamisega oleks aga džinn pudelist välja lastud ja teda sinna tagasi toppida ei pruugi olla lihtne. Kohe oleksid ukse taga eri tööstus- ja tootmisharude esindajad, kellel kõigil on head põhjendused, miks nemad samuti maksuerisust väärivad. See on põhjus, miks võimuliidu erakonnad maksuerisusi pelgavad – vähemasti osaliselt põhjendatult. Laias plaanis ei pruugi üks maksuerisus eraldivõetuna kogu tõbe ravida.

Parema lahenduse puududes võib erisust kaaluda

Aga mõningast leevendust vähemasti mõneks ajaks – kuni paremat ideed pole – võib see siiski pakkuda. Investeeringute pagemine ja ettevõtete ekspordivõimekuse kahanemine peaks olema ettevõtluskeskkonna kujundajate esimene ja kõige tähtsam mure, sest sellest sõltub kogu majanduse käekäik.

Pealegi annaks muudatus kas või maksuerisuse näol sõnumi, et probleemi on teadvustatud ja seda püütakse lahendada. Me ei saa öelda, et Google oleks oma serveripargid Soome asemel kindlasti Eestisse toonud, kui Eestis oleks elektri hind madalam või maksuerisusega ettevõtte jaoks mõnevõrra maandatud. Investeeringute mahu kahanemine SKPs 20 aasta madalaimale tasemele peaks aga jalad kiirelt kõhu alt välja ajama. Investeeringute ja ekspordivõimekuseta pole Eesti majandusel mingit kasvulootust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. January 2016, 16:35
Otsi:

Ava täpsem otsing