Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas tööaja vabamaks laskmine toob kaose?

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäev soovitab kõigil tippjuhtidel ja firmaomanikel endalt ausalt küsida, kas nad hindavad tegelikult ka tulemust või jälgivad siiski pigem n-ö tagumikutunde.

    Kui Äripäeva arvamustoimetaja Vilja Kiisler eile oma kolumni eestlaslikust tuimast rügamisest Äripäeva veebi üles riputas, ei osanud ta aimatagi, et see sotsiaalmeedias sellise tuule tiibade alla saab. Inimesed jagasid ja kommenteerisid seda Facebookis, arvamustoimetaja sai palju kiitvaid kirju. Midagi puudutas inimesi väga selles loos, mis kutsus üles keskenduma töö juures istutud tundide asemel tulemusele.
    Mõte, et töö juures viibitud aja asemel tuleb arvestada tulemust, pole ju uus, aga lugejate reaktsioonist võib järeldada, et päriselus see ei tööta. Äripäev soovitab kõigil tippjuhtidel ja firmaomanikel endalt ausalt küsida, kas nad hindavad tegelikult ka tulemust või jälgivad siiski pigem n-ö tagumikutunde. Kui sa liiga täpselt tead, millal üks või teine töötaja eelmisel päeval kontorist lahkus, siis oled keskendunud valedele asjadele.
    Töö juures oldud aeg on lihtsalt kontrollitav ja mõõdetav, aga võib-olla kirjutab just see varem lahkunud töötaja hiljem õhtul kodus pärast spordiklubis või kinos käimist lõpuni projekti, mis ettevõttele kõvasti kasumit toob. Või vastab teisest ajavööndist saabunud töömeilidele või tegeleb turundusega sotsiaalmeedias, kus õhtuti on enim publikut.Töö iseloom on praeguseks ajas nii palju muutunud, et rangelt 9-17 töötamine pole paljudes valdkondades enam põhjendatud. Pealegi on palju uuringuid, mis ütlevad, et kaheksa tundi järjest pole keegi võimeline intensiivselt peaga töötama, lisaks on eri inimesed produktiivsed eri aegadel.
    Igas ametis vabam tööaeg ei toimi
    Loomulikult on ka palju ameteid, kus töö tähendabki paikapandud ajavahemikus konkreetses kohasolekut. Suur osa teenindussektorist ei saa lubada endale suhtumist, et mul täna kell 15 pole enam tuju kliente teenindada, lähen parem jalutama. Samuti oleks terve mõistuse ja töösisekorraeeskirjade vastane tehasetöölise lahkumine liini äärest enne vahetuse lõppu.Lisaprobleem on ka loomupärased logardid. Töötajad, kes üritavad oma elu mööda saata, tehes tööd nii vähe kui võimalik. Nutikamad neist on muide alati 9-17 kohal, aga asjad võtavad nende käes alati kaua aega. Kiiresti üleantud projekt tähendab ju uute tööülesannete saamist.
    Tulemused võivad paraneda
    Töötajate ajakasutuse vabamaks laskmine võib olla paljude tööandjate jaoks hirmutav. Kas varakult tühjenev kontor tähendab tegemata jäävat tööd? Ei pruugi. Juba aastaid on uuenduslikult tööajale lähenenud jaanuari alguses Eestisse laienenud Netflix. Nimelt saavad ettevõtte töötajad alates 2004 võtta nii palju puhkusepäevi, kui nad on soovinud. Neil on vabadus valida, millal tööle ilmuvad, millal jõudeaja võtavad ning kui palju aega vajavad oma töölõigu ärategemiseks. Puhkuse- ega tööpäevi ei loeta. See võib tunduda hullumeelsusena, kuid reaalsus on see, et ettevõtte tulemused pole kannatada saanud, vaid on hoopis märgatavalt paranenud.
    Selge see, et igas valdkonnas pole töötajatele suurema ajakasutusvabaduse andmine võimalik. Ent tasub siiski mõelda, kas minu juhitud ettevõttes ei võiks see hoopis tulemusi parandada. Seda eriti juhul, kui tahad oma firmasse meelitada innovaatilisi isemõtlejaid, kellele sedasorti töökultuur võiks olla korralikuks motivatsiooniks.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.