Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IRLi karuteene Eesti riigile

    Juhtkiri

    Äripäeva meelest on ohtlik, et Eestist on saamas riik, kuhu ettevõtja ei taha tulla.

    Eestist on saamas välisinvesteeringuid peletav riik. Ettevõtjal, kes soovib saada elamisluba siinsete investeeringute haldamiseks ja oma ettevõtte käekäigu jälgimiseks, muutus see keerulisemaks pärast seda, kui IRLi liikmed Siim Kabrits ja Indrek Raudne põhjustasid 2011. aastal elamiselubade skandaali. (Oma äriühingu kaudu oli skandaaliga seotud ka Nikolai Stelmach. Riigiprokuratuuri 2012. a algatatud kriminaalmenetlus, uurimaks kas äriühingute välismaalastest osanikud võisid esitada Politsei- ja Piirivalveametile valeandmeid ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlemisel, mille käigus muuhulgas käsitleti ka Nikolai Stelmachile kuulunud äriühingu võimalikke seoseid uuritud tegevustega, lõpetati aasta hiljem, kuna äriühingute välismaalastest osanike poolset valeandmete esitamist ei tuvastatud - toimetus muutis ja täiendas esialgses artiklis Nikolai Stelmachi kohta kirjutatud 19.02.2020). 2012 välismaalaste seadus karmistus. Elamislubade taotlemiste arv on sealtpeale vähenenud.
    Äripäeva meelest on ohtlik, et Eestist on saamas riik, kuhu ettevõtja ei taha tulla – ja neil, kes tahavad, osutub see ometi keeruliseks. Ehkki seadust on pärast 2012 mitu korda osade kaupa soodsamaks muudetud, pole see lubade taotlemise langustrendi murdnud.
    Investeeringuid on hädasti vaja
    Toimetuse hinnangul vajab Eesti hädasti välisinvesteeringuid ning nende soodustamise nimel on vaja üle saada hirmust, mis tekkis nii seaduseandjal, seadusi täitvatel ametnikel ja nende täitmise kontrollijatel: äkki on elamisloa taotlejal oma investeeringuga mõni kuri tagamõte. Oma heade kavatsuste tugeva tõendamiskoormuse ja bürokraatliku kadalipu pärast Eestist peletatud ettevõtjad viivad maailma sõnumi, et ettevõtjad ja investeeringud pole siinmail oodatud. Nii astume pikkade sammudega eemale Äripäeva sõnastatud Eesti põhisihist, et meil võiks olla maailma parim ja läbipaistvaim ettevõtluskeskkond.
    Ühest küljest on riigi reaktsioon elamislubade skandaalile mõistetav. Raskest ja ebameeldivast kogemusest tulebki omad järeldused teha ja õppida. Teisest küljest aga ei pea ühegi õppetunni järeldustega laskuma teise äärmusse.
    Ettevõtja kõige suurem mure on praegu nõue viibida Eestis vähemalt 183 päeva aastas – muidu ei peeta elamisloa andmist vajalikuks. „Äri ei aeta kodus diivanil istudes,“ põhjendas ettevõtja, kelle elamisluba ei taheta pikendada, sest ta ei viibi nõutud päevi aastas Eestis. Ettevõte, mida ta juhib, ekspordib oma toodangut rohkem kui 15sse riiki.
    Eesti võimude argument siinkohal on, et äri ajamiseks ei pea tingimata elamisluba olema. Nende jaoks, kes rohkem kui pool aastat siin olla ei saa või ei taha, olevatki olemas e-residentsus. Võib ja Eestis käia viisaga ja palgata kohapeale tegevjuhtkond. Niimoodi riik seda põhjendab.
    Küsimus on sõnumis, mida riik edastab
    Jah, kuid need võimalused ei sobi kahuks kõigile ettevõtjatele. Äripäev nõustub tööstus-kaubanduskoja juhi Mait Paltsiga: asi on suhtumises, ja suhtumine on probleem. Analüüsimisel olev suurinvestori kategooria, mis võimaldaks elamisluba kergemini saada, on hea mõte, kuid ka väiksemaid investeeringuid ei maksa põlata: suured asjad algavad sageli esimesest, väikesest sammust.
    Kui me tahame, et reaalmajandusse investeeritaks, on tarvis mõista, et 1) rahvusvahelise haardega investorilt ei saa nõuda vähemalt 183 päeva aastas Eestis viibimist; 2) ka väikeinvestori peletamine viib maailma sõnumi, et Eesti majandus investeeringuid ei oota.See kõik ei tähenda, et elamislubade saajate tausta ei peaks kontrollima. Muidugi peab. Küsimus on sõnumis, mille me anname ettevõtjale ja teiselt poolt maailmale Eesti hoiaku kohta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.