Pane soomlane enda heaks tööle

Täna kirjutab Äripäeva arvamusküljel Soome ajakirjanik Jouko Kokkonen, kuidas meie põhjanaabrit iseloomustab vabariigi 100. sünnipäeva künnisel nõutus ja jõuetus. Soomes levib pessimism, kas ettevõtja kogemusega peaminister Juha Sipilä suudab riigi majandusraskustest välja tuua. Kokkoneni kõrval leiavad aga Eesti ettevõtjad, et Soome majandusprobleemide vahel tasub leida uusi võimalusi.

Äripäeva toimetuse meelest peaksid Eesti ettevõtjad kasutama ära soomlaste majanduslikku olukorda ning Soome turule sisenemiseks või sealse turuosa suurendamiseks ostma ära kohaliku ettevõtte või vähemalt leppima kokku pikaajalise koostöö.

Viimaste aastate edulugudest meenuvad kindlasti Maag Lihatööstus ASi ja ASi Toode tehingud soomlastega, kui otsustati põhjanaabritelt osta ettevõte, et suurendada oma tootmis- ja müügimahtu, ent samas kasutada turul juba kanda kinnitanud brändi kiirema võimalusena siseneda uutele jahimaadele.

Soome on Eesti üks olulisemaid ekspordiriike, mistõttu on soomlased harjunud eestlastega koostööd tegema. Paar aastat tagasi ütles ASi Toode üks omanikest Aivo Rosenberg Äripäeva investeerimisfoorumil, et Eesti ettevõtja jääb väikese venna rolli, kui tahab soomlastega koos töötada. See oli üks põhjus, miks Rosenberg kommunikeeris Soome ettevõtte ostmist kui koostööd, mille tulemusena saadakse rohkem, kui kaks eraldi ettevõtet suudaksid omaette rabeledes.

Eesti ettevõtja ei peaks enam mõtlema endast kui väikesest vennast, vaid võrdväärsest partnerist, kes võib pakkuda enamat ning saab vajadusel Soome ettevõtte, mis vangub nullkasumi piiril, tuua taas ootuspärase kasumini. Kui Soome väikeettevõtted otsivad praegu võimalusi, kuidas kasvõi tootmist tuua Eestisse, siis Eesti ettevõtja võiks teha vastupakkumise: hoiame tootmise ja töötajad Soomes, aga lisame partnerlusse Eesti üksused.

Kui ülevõtmine võib mõne jaoks kõlada hirmuäratavalt ja tekitada mõtteid peatsetest nn ümberstruktureerimistest, siis agressiivselt kõlava ostmise asemel saab Soome ettevõtte väljaostu kindlasti esitleda pehmemalt. Nii, et enamus tunneks pigem rõõmu ja kindlust parema tuleviku nimel, mitte ohtu halvemateks muutusteks.

Olukorras, kus Soome tööandjad ja ametiühingud vaidlevad palgakärpe üle, oleks kindlasti värske kapital välismaalt (sh Eestist) kindlasti teretulnud. Ja miks mitte läheneda olukorrale veelgi pragmaatilisemalt: Soome ettevõte saaks väärtuslikud kogemused kaasa selliselt partnerilt, kes on suutnud viimases suuremas masus ellu jääda, kasvada ja tulla uuele (suuremale) turule andma oma nõu ja jõudu.

Kindlasti leiavad skeptikud, et praeguses majanduses ei ole ka Eesti ettevõtja elu kergemate killast, mistõttu Soome minek oleks paras katsumus. Sealne elatustase on märksa kõrgem, mistõttu ainuüksi tööjõukuludega oleks tükk nuputamist, kuidas edasi olla tõhus ja kasumlik. Samas tasub meelde tuletada, et Soome majandus ja SKP inimese kohta on kordades suuremad, seal on mitu korda rohkem võimalusi kasvada ja areneda või murda edasi järgmistele turgudele. Miks mitte kasutada Soomet näiteks hüppelauana teistesse Põhjamaadesse sisenemiseks?