Maksuintressi määr turuga seosesse

Äripäeva tänane kaanelugu näitab, et hilinenud maksete pealt sisse kasseeritav intress on riigile kujunenud märkimist väärt tuluallikaks.

Toimetuse hinnangul tuleks maksuintresse alandada ja seada need seosesse olukorraga finantsturgudel. Maksuintressil on kaks eesmärki: kahju hüvitamine võlausaldajale ja teiseks nn karistusfunktsioon: intress peab mõjutama võlgnikku oma kohustusi täitma ­õigel ajal.Üleüldine intressitaseme langus aga muudab karistuse reaalsuse ehk turuolukorra taustal ebaproportsionaalselt suureks.

Probleem pole iseenesest uus. Intresside langetamise debatt puhkes esimest korda juba 2005. aastal, kuigi juba 2002. aastal oli riigikohus tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks intressimäära üle otsustamise delegeerimise rahandusministri pädevusse. 2005 . aastal Äripäevas ilmunud arvamusloos avaldas advokaat Vahur Kivistik imestust, et maksuintressi määr on sama hästi kui muutumatuna (langenud 0,07 protsendilt päevas 0,06-le) püsinud juba alates 1999. aastast. Just sellesama 0,06% peal päevas püsib see määr tänase päevani.

Viimase nelja aasta andmete võrdlus näitab, et maksuamet on aasta-aastalt aina enam vaidlustatud maksuotsuseid võitnud. Kui 2012. aastal võitis maksuamet 64 protsenti maksuintressivaidlusi, siis 2015 juba 84 protsenti. Eelmisel aastal laekus hilinenud maksete intresside näol riigikassasse 7,4 miljonit eurot.

Kui esimese debati puhkedes väitis rahandusministeerium, et intress polegi kehtestatud otsesse tulu saamise eesmärgil, siis praeguseks on põhjendused pisut muutunud: intress pole mitte klassikaline intress võlanõudelt, vaid ühtlasi nii intress kui ka tasu kohustuse täitmise eest. Ent ka uuenenud selgitusest ei järeldu, et hilinenud maksete intress peaks olema riigi tuluallikas. Arvestades seda, et rahandusministeerium on intressimäära alandamist arutanud ja arutab praegugi, võiks eeldada valmidust seada intress korrelatsiooni turuolukorraga.

Selle kasuks räägib ka rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi selgitus, mis võrdleb riigi seatud intressimäärasid pankade laenuintressidega. Pangad ja kõik teised finantsasutused tegutsevad ikka vabal turul ega võta intressimäärasid laest, vaid tuletavad need nimelt turuolukorrast.

Ajal, mil praegu kehtivad maksuintressimäärad kehtestati, võis see olla õigustatud. Eelmise aastatuhande lõpul oli maksude maksmise kultuur alles lapsekingades ja ettevõtteid tuli makse maksma sundida. Praeguses madalate ja miinusmärgigagi intresside keskkonnas mõjub 21,9 protsenti aastas riigi poolt aga juba liigkasuvõtja käitumisena. Riiklik viivis ei peaks olema võrreldav kiirlaenukontorite aastase intressiga.

Probleem on iseenesest laiemgi. Maksuintresside senine kivisse raiutus on vaid üks näide sellest, kuidas riigi jaoks vaba turg ei kehti. Turuolukorraga võiksid vastavuses olla ka õppelaenu intressid ja käibemaksuvabade firmade maksimaalne võimalik käibenõue, kui tuua vaid mõned näited.