Eesti seis ei ole nii hull, kui paistab

09. märts 2016, 07:00
Juhtkiri.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160309/OPINION01/160309722/AR/0/Juhtkiri.jpg

Eestist pagev väliskapital ei pea ilmtingimata olema ainult halb märk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Äripäev kirjutas esmaspäeval, kuidas viimasel aastal on Eesti ettevõtjad ostnud ettevõtetest välja paljusid välisosanikke, kuid paraku pole tegu kohaliku kapitali tugevnemise, vaid välisinvestorite pagemisega ääremaalt.

Äripäeva toimetuse meelest ei tasuks välisinvestorite pagemist võtta tingimata negatiivse varjundiga, mis pidurdaks Eesti edulugu. Vastupidi: Eesti ettevõtjatel avaneb võimalus seada ise takt, mille järgi hakkab organisatsioon edaspidi tegutsema. See aitab elavdada nii ettevõtte enda kui ka konkurentide tegevust, mis suures pildis viib ettevõtluskeskkonda edasi.

Välisomanikega ettevõtted kipuvad tihti järgima reegleid, mis oleksid kasulikud kogu grupile ega seaks takistusi emaettevõttele. See tähendab, et välisomanik hoiab vajadusel tütarfirma teises riigis piisavalt tugeva lõa otsas. Näiteks Soome joogitootja Olvi on suutnud Tarmo Noopi juhitava A. Le Coqi najal aastaid nautida kontserni korralikku toimimist. Tartu õlletehas on Soome kontserni mootor, mis annab märkimisväärse osa käibest ja kasumist. Seetõttu on vähetõenäoline, et soomlased oleksid valmis sedavõrd hästi toimivast ettevõttest loobuma. Samas jääb avastamata võimekus, mida suudaks A. Le Coq teha Soome turul siis, kui ettevõte oleks Eesti omanike juhtida.

Vabadus otsustada

Hiljuti julgustasime Eesti ettevõtjat Soome piiluma, et võimalusel osta sealseid konkurente või partnereid, mis avaks ukse uuele turule. Nagu seni on teinud Maag Lihatööstus või Toode. Tasub kiita ka Merko Ehitust, kes tahtis suurema kasvuvõimaluse nimel Norrasse laieneda ning ostis seetõttu enamusosaluse sealses ehitusfirmas. Nemad on head näited, kuidas kodumaise kapitaliga ettevõte on suutnud Eesti turul kasvada nii suureks, et uusi võimalusi otsitakse teiselt poolt piiri. Keegi peale nende endi ei sea neile piire, kuhu nad tohivad minna või kuidas nad tahavad kasvada.

Vastuargumendina saab öelda, et pelgalt omade jõududega kaugele ei jõua. Nii, nagu Eesti ettevõtted vajavad kohalikku kapitali, vajatakse ka välismaist kapitali.

Välismaise kapitali otsus investeerida Eesti ettevõtluskeskkonda annab märku, et siinne potentsiaal on näha ka kaugemale ning seetõttu ollakse valmis panustama suuremalt, kui seda suudaksid kohalikud. Kui ettevõtluskeskkond on atraktiivne, siis investeeritakse julgemalt ja pikemas perspektiivis.

Eesti majandus seisab

Viimasel ajal on kostuma jäänud hüüded Eesti majanduse seisakust ja ideede puudusest. Ettevõtjate töö tulemusi peegeldab statistika, mille järgi ettevõtlussektori kasum 2015. aastal vähenes pärast kolmeaastast kasvuperioodi. Merko otsus otsida kasvu Norrast, kuna Balti turu kasvuvõimalused on piiratud, peegeldab justkui välisinvestorite pagemispõhjuseid.

Samas tuleb leida üles need ettevõtjad, kes tahavad osta välisomaniku osalust. Ei tahaks uskuda, et LHV, EfTEN või trio Pant-Hanschmidt-Järvelill oleksid nõustunud rahaga riskima, kui nad ei näeks võimalust olemasolevat muuta paremaks. Kuna kohalik kapital tunneb tihti kohalikke olusid välisomanikest paremini, siis annab see eelise, kuidas kohalikul turul paremini saada hakkama. Eestil on veel kasvuruumi küllaga.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. March 2016, 06:55
Otsi:

Ava täpsem otsing