Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rõivas, me ootame riigivõlakirju

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäev julgustab juhtkirjas valitsust riigivõlakirjade emiteerimist tõsiselt kaaluma.

    Mees nägi loomaaias esimest korda kaelkirjakut. Ta pigistas silmad kinni ja ütles: “Seda looma ei ole olemas.” Täpselt samamoodi nagu mees selles anekdoodis käitub Eesti riik, millel ainsana eurotsooni riikidest puudub selline finantsinstrument nagu riigivõlakiri.
    Äripäev julgustab valitsust riigivõlakirjade emiteerimist tõsiselt kaaluma, sest ei ole ühtegi asist põhjust eeldada, et Eesti on üksi targem kui kõik eurotsooni riigid kokku. Küsimus ei ole selles, kas riigivõlakirjad on head või pahad, kuigi ka selle üle võib loomulikult arutleda. Asi on selles, et nad on olemas ja praeguse seisuga osaleb Eesti keskpank Euroopa Liidu liikmesriigi keskpangana rahatrükis, ilma et Eesti ise vähimatki kasu saaks. Me peame raha trükkima niikuinii, aga praegu trükime seda teistele.
    Eestil puudub oluline finantsinstrument
    Euroopa Keskpanga vastse otsuse kohaselt kasvab igakuiste tugiostude maht seniselt 60 miljardilt 80 miljardile eurole ning hõlmab edaspidi ka reitinguga ettevõtete eurovõlakirju. See EKP juhi Mario Draghi suu läbi teatavaks saanud plaan ületas turgude ootused, mis olid niigi suured. Peale selle keeras keskpank intressimiinuse veelgi kangemaks: baasintress langeb 0,05% tasemelt nulli ja hoiustamise intress –0,3 protsendilt –0,4 protsendile.
    Jah, võib väita, et Euroopa Keskpanga senine tugiostude programm pole soovitud tulemusi andnud ning äsjast otsust võib tõlgendada katsena pikalt põdenud patsienti voodist püsti ehmatada ja palatist välja aidata, nagu kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel Postimehes. Negatiivsete intresside poliitikat, mis sunnib panku reserve ettevõtetele välja laenama ja majapidamisi deposiitidest hoiduma, võib ka tõlgendada kui plaanimajanduse märki. Ometi jääb tõsiasjaks, et see on ainus, mida keskpank omalt poolt majanduskasvu stimuleerimiseks teha saab.Ent Eesti seisukohalt vaadates on oluline pigem tõsiasi, et riikidel, millega me kaupu vahetame ja eksporditurgude pärast konkureerime, on olemas üks finantsinstrument, mida meil ei ole. Reformierakonna seisukoht riigivõlakirjade suhtes on olnud erakordselt jäik.
    Koalitsioonierakondadest on sotsiaal­demokraadid olnud laenu suhtes positiivsemalt meelestatud, ent sellel teemal pole soovitud valitsuses piike murda, muid – suures plaanis ebaolulisi – kaklusteemasid on niigi küll ja veel.
    Siiski on kergeid jää murdumise märke. Näiteks Andrus Ansipi kunagine majandusnõunik, kellest räägiti ka kui tulevasest rahandusministrist, praegune Ansipi kabineti liige Brüsselis, möönab sotsiaalmeediaarutelus, et Eesti praeguse riigivõla kahekordistamine ei oleks tegelikult probleem. Ometi pole see teema Stenbockis laual.
    Reaalsust pole mõtet eirata
    Eestist oleks igati mõistlik praegust olukorda endale soodsalt ära kasutada ning riigilaenuga käima tõmmata protsendise kasvu peal kiduv majandus. Jutt, et meil pole, millesse investeerida, pärineb eurorahasõltlaslikust suhtumisest, mis unustab, et Eestigi saab kord netosaajast netomaksjaks. Suurteks infrastruktuuriinvesteeringuteks on paremat aega kui praegune raske ette kujutada. Teed, elektriliinid, laiemalt energeetika ümberkorraldamine, veevärk, avalikud hooned – ja ikkagi ka Tallinna-Helsingi tunnel, mis võiks utoopiate tasemelt asise projekti kuju võtma hakata.
    Eestist oleks lühinägelik jääda asendusostude juurde, osta kokku nt Euroopa institutsioonide võlakirju, jäädes vastuvoolu ujujaks ja eirates reaalsust.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.