Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja maksku ise oma märgi eest

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Eesti märgi loomist peaksid rahastama ettevõtjad, kes seda tingimata vajavad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Reede hommikul teatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses Eesti riigi brändi projekti vedav Paul Kristjan Lilje, et Eesti märgi ideekavandi konkurss lõppes võitjata. Finalistide vahel jagati võrdselt auhinnaraha, öeldi „aitäh!“ ja nüüd hakatakse otsima asjatundjate abiga paremat lahendust.
    Äripäeva toimetuse meelest tuleks sellise projekti puhul loobuda maksumaksja raha kasutamisest ning pigem kaasata need ettevõtjad, kes uut lahendust tingimata vajavad. Brändiuuendus, mis sisuliselt peaks asendama „Welcome To Estonia“ märgi, on EASi asendustegevus, mis ei peaks kuuluma riigi seisukohalt nende prioriteetide hulka, millega edendada Eesti ettevõtluskeskkonda.
    Kallis mälestus
    Eesti kuvandi loomine „Welcome To Estonia“ kontseptsiooniga, mis üle kümne aasta tagasi maksis ligi 13 miljonit krooni, on seni veel paljudel meeles. Mitte kontseptsiooni õnnestumise tõttu, vaid selle tulemuse ja hinna suhte ebaproportsiaalsuse tõttu. Siis jäi mulje, et palju raha on lihtsalt tuulde visatud.
    Seekord otsustas EAS, et proovib nii-öelda säästuvõimalust ning laseb vabatahlikel konkursi kaudu uue märgi teha. Raha kuluks vähem ja vastutus ei langeks täielikult tellijale. Tulemust aga ei saadud, sest enne lõppu tõmbas tellija piduri peale.
    Rahaga priiskamine
    EAS näitab märgiprojektiga kehva suhtumist maksumaksja rahasse. Teravamalt öeldes võib seda nimetada isegi priiskamiseks. Kuidas muudmoodi kirjeldada näiteks auhinnaraha saamist.
    Ühest küljest on arusaadav, et tehtud töö tegijaid taheti panuse eest tänada. Samas oli konkurss vabatahtlik ning tellijal ei olnud kohustust hüvitada konkursil osalemisega tehtud kulutused. Sama hästi võiks mõne spordivõistluse finaali jõudnutest igaüks saada lohutuseks pronksmedali, kui selgub, et võistlus lõpetatakse enne tähtaega.
    Kuu aega tagasi esitas disainer Tajo Oja kriitilise, kuid asjakohase küsimuse: miks on Eestil üldse märki vaja? Tema sõnul on suuri, keerulisi, amorfseid ja dünaamilisi asju nagu ühiskond, rahvus, riik või kogukond kuidagi ühe märgi alla ajada kummaline. Kui mõtleme mõne riigi logole, siis esmalt meenub ikka lipp.
    Sünnipäevakink
    Tõenäoliselt soovis EAS täita korraga mitut eesmärki. Esiteks oleks uus märk ilus kingitus riigi 100. sünnipäevaks. Teiseks oleks saanud pakkuda ettevõtjatele midagi uut ja ilusat, millest võib tulla natuke abi ka eksportimisel.
    EASi juht Hanno Tomberg on sotsiaalmeedias viidanud, kuidas Eesti ei ole nii tuntud kui näiteks kuulsamad riigid. See tähendab, et pelgalt lipust jääb riigi identifitseerimisel väheks. Samas toob ta ise näiteid Jaapani ja Rootsi puhul, kus on just lipp kesksel kohal riigi identifitseerimiseks. Seetõttu on raske mõista, miks Eesti lipp ja nimi, mis pärinevad juba eelmise sajandi algusest, tuleks vahetada brändi vastu, mille eluiga suure tõenäosusega ei pea vastu kauem kui loetud aastad. Bränd, mis peaks iseloomustama riigile iseloomuliku kuvandit, vajaks mingi aja pärast kindlasti nii-öelda remonti, kui mitte täielikult ümber­tegemist. Raske on uskuda, et loodav märk oleks kasutusel ka 100 või 200 aasta pärast.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.