Salatsemise pealetung riigihangetes

Äripäevaga vestelnud ettevõtjad on väga mures, et seaduseelnõu jõustumisel tuleb tagasi aeg, kui käis hämar infoõngitsemine. Kui seni avalikustati hankepakkumised osalistele kohe pärast hanke lõppu, siis edaspidi, uue seaduseelnõu alusel, plaanitakse seda mitte teha. Vastupidi, teadmata ajal kuulutatakse välja vaid võitja.

Mis on tagajärjeks? Vähem läbipaistvust. Nii selgitas üks Äripäeva allikas, et seadusemuudatus tähendab pakkujale seda, et kellel on info, sellel on ka parem pakkumine. „Hakkab ilmselt suur info õngitsemine pihta, et mis hinnad on ja kus oli meie hind. Samas praegune süsteem on super. Teed pakkumise, on avamistähtaeg ja saad kohe kõik hinnad teada,“ iseloomustas üks igapäevaselt hangetega tegelev allikas.

Seevastu uut riigihankeseadust saatev retoorika on pealtpaistes üsna julgustav. Majanduskomisjoni poolt eelnõu riigikogu istungil ette kandva Maris Lauri sõnul on riigihangete puhul ülimalt oluline, et nende läbiviimine oleks võimalikult läbipaistev. „Nii hankel osalejatel kui ka avalikkusel peab olema võimalik lihtsalt saada aru, miks hanke võitja osutus parimaks. Läbipaistvus tagab selle, et võitja on tõesti parim. Samuti toob see hangetel osalejaid juurde, teeb hinnad soodsamaks ja välistab samal ajal alapakkumised.“

Sisse vaadates avaldub hoopis vastupidine pilt. Väga selgelt kirjeldab seda riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Ken-Marti Vaher eilses Postimehes. „Äsja riigikokku jõudnud uus riigihankeseaduse eelnõu sisaldab mitut head muudatust, kuid avalikustamise osas teeb kahjuks selge vähikäigu. Pakkumuste avamisel tehakse teatavaks ainult pakkujate nimed ja registrikoodid, pakkumusi ega nende maksumusi avamisel pakkujatele ega avalikkusele ei avalikustata. Kaob pakkumuste avamise protokolli koostamise nõue, see jääb alles vaid erijuhtudel, kuid ka sel juhul seda pakkujatele ei avalikustata,“ kirjutas Vaher.

Tõsi, seaduseelnõu seletuskirjas on välja toodud ka praeguse süsteemi ohud. Nimelt on praktikas ette tulnud juhtumeid, kus läbipaistvust on hankijad kurjasti ära kasutanud. See on aga äraspidine loogika, mis viskab koos pesuveega välja ka lapse. Just avalikkuse kontroll on see, mis peaks välistama kuritarvitusi. Avalike andmete kuritarvitamist ei saagi kunagi lõplikult välistada, kuid ei saa olla eeldus, et ettevõtja soovib petta ja skeemitada. Seda enam, et salatsemissüsteem loob ohte ainult juurde, mitte ei vähenda neid.

Ettevõtjad räägivad juba aastaid, et probleem pole mitte niivõrd seaduses, vaid hangete korraldajates. Nad on kas ebapädevad või kartlikud. On ju iga uue riigihankeseadusega üleval samad teemad: kuidas teha nii, et süsteemi ei kuritarvitataks, et ei peaks valima odavaimat pakkumist, et ei peaks valima halva kuulsusega ettevõtet jms. Ometi millegi pärast jätkub kõik samaviisi. Lisades kompotti läbipaistmatuse ja salatsemise, muudab see asja ainult hullemaks.