Urmas Reinsalu ohtlik tormakus

Tänane Äripäev võtab fookusesse justiitsminister Urmas Reinsalu juhtimisel valminud seaduseelnõu, mille jõustumise korral võib juriidilise isiku juhatus asuda tulevikus ka välismaal – nii tekiks võimalus juhtida Eestis registreeritud firmasid välisriigist. Eelnõu on saadetud kooskõlastusringile.

Me kardame, et e-residentide teema võib seadusi muutvaid poliitikuid pimestada ja kurdistada ning nad ei pööra piisavalt tähelepanu muudatustega kaasnevatele riskidele. Näiteks sellele, et võlausaldajate tüssamine muutub uue eelnõu järgi veelgi lihtsamaks ning ettevõtete pankrotimenetlused aeganõudvamaks.

Esmalt peaks justiitsminister oma tegevuse fookuse suunama olemasolevate probleemide lahendamisele ja alles pärast seda saab edasi liikuda äriõiguse liberaliseerimisega. Üks tõsine valukoht on võlausaldajate kaitse.

Eesti ärikeskkonna suur probleem on pankrotimeistrite mõnus elu. Nad saavad üpris karistamatult toimetada ning seetõttu jäävadki paljud võlausaldajad pika ninaga. Reinsalu koostatud eelnõu on vesi pankrotimeistrite veskile.

Ainult neli protsenti mullu tegevuse lõpetanud võlgades ettevõtetest tegi läbi pankrotimenetluse – ülejäänud probleemsed äriühingud kõrvaldati lihtlabaselt, sageli variisikute abiga, ja libistati nii näiteks ka politsei haardest välja. Sellise järelduseni jõudis pool aastat tagasi asutatud Eesti Võlausaldajate Liit oma analüüsis.

Pankrot ei tohiks olla häbiasi ehk see on majanduselu loomulik osa, sest kõik äriideed ei saagi õnnestuda. Negatiivse varjundi saavad aga pankrotijuhtumid siis, kui ettevõtte tegevust üritatakse lõpetada ebaausaid võtteid kasutades ehk võlausaldajaid pettes.

Võlgadest mööda hiilimistesse, palmisaarel elavate variisikute ja investorite palkamisse ning võlausaldajate tüngatamisse tuleb suhtuda sallimatult ning neid juhtumeid ei saa vabandada välja põhjendusega, et äris juhtub ka ebaõnnestumisi. Suhtumine konkreetse ettevõtte pankrotti võiks lähtudagi sellest, kas ettevõtte omanikud üritavad raskuste ilmnemisel tegutseda võlausaldajate huvides või vastupidi, nende huvide vastaselt.

Riigiasutused suhtuvad pahatahtlikesse pankrottidesse praegu liiga ükskõikselt. Pankrotimeistritega võitlemine on jäetud võlausaldajate hooleks. Selles lahingus edu saavutamise eelduseks on põhjalik ja aega nõudev iseseisev uurimustöö ning hilisem pikk kohtuvaidlus.

Võlausaldajate liidu juhatuse liige Marie Rosin ütles hiljuti Äripäevale, et ametlikult pankrotistuvate ettevõtete arv on aasta-aastalt jõudsalt kahenenud ja see võiks olla tore uudis, kui mündil poleks teist poolt.

Ja mündi teine pool ongi võlgades firmade kustutamine äriregistrist, ilma et võlgnik peaks läbima pankrotimenetluse ja ilma et võlausaldajatel oleks lootustki saada oma raha tagasi. Probleemse ettevõtte kustutamine saavutatakse näiteks majandusaruannete esitamise kohustusele vilistades, juhatuse liikmete ja omanike muutmisel.

Eestis on umbes 700 aktiivsemat variisikut, kellele kuulub kokku üle 10 000 ettevõtte. Riik peab muutma nende isikute tegevuse senisest märgatavalt ebamugavamaks. Selleks võiks luua spetsiaalse meeskonna, kes hakkab süsteemselt probleemsete firmade ja tankistidega tegelema. Tegeleb infotöötlemisega, äriregistri puhastamisega valeteavet esitavatest firmamatjatest, reageerib koheselt, kui ettevõte jätab tähtaegselt esitamata majandusaasta aruande, alustab operatiivselt menetlusi, kui ilmnevad kahtlused, et võlausaldajate huvisid üritatakse kahjustada. Analüüsib kehtivat seadusandlust ning teeb ettepanekuid seaduste muutmiseks.

Kooskõlastusringile saadetud eelnõuga on aga valitsus võtnud hoopis vastupidise suuna. Nendest riskidest saab lugeda tänasest Äripäeva veebist. Enne seaduse kinnitamist tuleks valitsusel need loetletud riskid maandada või siis erinevate huvigruppide vastuargumendid veenvalt ümber lükata. Kui seda ei suudeta, siis las jääb see eelnõu parem justiitsministri sahtlipõhja tolmu koguma.