Tahad head pensionit? Jälgi investor Toomast

Eesti pensionisüsteem on saanud tugevat kriitikat, et teise samba pensionifondide tulu jaotub rohkem fondihalduritele kui rahakogujatele. Seetõttu tuli avalikuks ka tuntud inimeste loodud pensioniühistu Tuleva, mis peaks pakkuma tulevastele pensionäridele paremat alternatiivi, kuna haldustasud on madalamad.

Äripäeva toimetuse meelest vajab Eesti pensionisüsteem rohkem sarnaseid algatusi, kus inimene saab ise otsustada oma pensioniraha kujunemist. Head eeskuju annab Äripäeva loodud investor Toomas, kes innustab teise samba kõrval või mõne jaoks ka selle asemel otsima alternatiivseid lahendusi.

Eduka Eesti arvamuskonkursile on aastatega saadetud mitu ettepanekut, kuidas olukorda parandada. Konkursi kahekordne võitja Tarmo Tanilas pakkus 2014. aastal välja vabatahtliku pensionikonto, millele riik saab panna natuke juurde. Investor Jaak Roosaare kirjutas sama aasta lõpus, kuidas pensionisüsteem vajab revolutsiooni, kuna fondide kulud on suured ja tulud väikesed. Selle aasta alguses kirjutas investor Kristi Saare, kuidas pensionisambasse kogutava raha võiks sama hästi panna madratsi alla, kuna tootlus on väike, aga haldustasud suured.

Äripäeva meelest on tore, et Tuleva üritab murda pensionifondide senist diktatuuri, samas ainuüksi sellest jääb praegu väheks. Kui võtta arvesse, et teine sammas on kohustuslik kõigile pärast 1983. aasta 1. jaanuari sündinutele, siis nende jaoks jääb valikute ring endiselt kitsaks. Tõenäoliselt hoiavad suure osa turust endiselt enda valduses senised suurtegijad, nagu Swedbank, LHV ja SEB. Põhjus seisneb nende müügitöös, millega nad suudavad kliente teavitada endale vajaliku informatsiooniga. Vaevalt, et näiteks SEB esindaja hakkab lahti rääkima, kui head võimalused peituvad mõnel teisel fondil väljaspool SEBd.

Probleem, kuidas saada raha kätte pärast pensionile jäämist, jääb samuti õhku. Praeguste fondide tootlust arvestades ei jõua tulevane pensionär kunagi elamisväärse pensionisummani, mistõttu tuleks otsida alternatiivseid valikuid kindlasti nendel, kellele on teise sambasse investeerimine kohustuslik.

Kuigi oma pensionifonde ei tasu kindlasti jätta lihtsalt niisama unarusse oma elu elama, soovitame kõigil astuda vabatahtlik samm enda pensionipõlve paremaks kindlustamiseks, nagu seda teeb investor Toomas. Näiteks hiljuti sai ta rõõmustada Statoili tulemuste üle, sest oli mullu augustis ja tänavu jaanuaris ostetud aktsiatega täppi pannud. Norra naftafirma ületas analüütikute ootusi ja purjetas kahjumist kasumisse.

Investor Toomas võiks innustada kõiki pensionifondi kogujaid, kuna strateegia on sarnane: panna kogutud raha kasvama pikaajaliselt vabalt kaubeldavatesse finantsinstrumentidesse. Märksa paremaks muudab olukorra muidugi valikuvõimalus, et Toomas saab ise otsustada, mis on temale meelepärane. 

Samas tuleb arvestada, et valikuvõimalusega kaasneb ka suurem närvikõdi, kui peaks saabuma raskemad ajad. Siis võib tekkida kiireks müügi kiusatus. Seetõttu ongi kasulik, et samm-sammult investeerimisega alustanud koguja saab sisuliselt iga päevaga rohkem finantsharidust ning suudab hakata tegema ­aina paremaid ja kindlamaid otsuseid.

Kuniks aga teine pensionisammas jääb tööturule sisenejate jaoks endiselt kohustuslikuks, tuleks pigem soosida pensionifondide pakkujate mitmekesisust, mis oleksid suunatud rohkem rahakogujale kui praegustele halduritele.