Sveiki, lätlased!

19. mai 2016, 07:00
Juhtkiri
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160519/OPINION01/160519679/AR/0/Juhtkiri.jpg

Äripäeval on hea meel, et Eesti kõrgemad palgad meelitavad põhjalätlasi Lõuna-Eestisse tööle.

Lätlastel on hulk asju etemini kui meil. Neil on sotsiaalmaksu­lagi, mikroettevõtete maksusoodustused ja vastne soodsatel tingimustel riigilaen. Kahe viimase puhul on küll ka kahtlusi ja nii mõnigi vastu­argument, ent vähemasti on lõunanaabrid meist palju enam valmis proovima, katsetama, ka eksima – seda viimast ei juleta Eestis endale lubada.

Äripäeval on hea meel, et Eesti kõrgemad palgad meelitavad põhja-lätlasi Lõuna-Eestisse tööle. Mõnesaja inimese tööleasumine ja maksude laekumine Lõuna-Eesti paikadesse on tõhus tugi kohalikele tööandjatele, keda töökäte nappus valusalt vaevab. Peale parema palga tõmbab lätlasi Eestisse paremini kättesaadav arstiabi ja ka siinsed sotsiaaltoetused, mis on suuremad kui Lätis. Ent sotsiaaltoetused pole õnneks siiski peamine tõmbenumber, töötukassa Valgamaa osakonnas on arvel vaid 44 Läti kodakondsusega inimest, sellal kui ennast Valkast Valka ümber registreerunud lätlasi on tuhatkond.

Eestis on etem töökultuur

On veel kolmaski argument, mis näitab Eestis heas valguses: parem töökultuur. “Teil on nii hea: meistrid ei loobi töötajaid kiivritega,” tsiteeris Eesti tööjõuvahendusfirma omanik lätlasest töömehe sõnu. Nõnda on Eesti lätlastele võrreldav Soomega eestlastele: paremad palgad, kõrgem töökultuur ja tugevamatel jalgades sotsiaalsüsteem. Pealegi kummitab Põhja-Lätit, samuti Venemaa piiri äärseid alasid tööpuudus.

Lätlaste “invasioon” võib muidugi olla Eesti ajutine rõõm: kui Läti keskmine palk Eesti omale järele jõuab, siis kaob lätlastel huvi Lõuna-Eestisse tööle tulla. Kui Eesti neljanda kvartali keskmine palk oli 1105 eurot, siis Lätis jäi see 844 euro tasemele. Ehkki Lätis on palgakasv olnud kiirem kui Eestis, on Eestil praegu ikkagi veel edumaa, ja see on muidugi mõista liikumapanev jõud. Ent vahe on kiirelt kahanenud ja tõenäoliselt ühtlustuvad palgatasemed mõne aasta jooksul, vahest kiireminigi. Ka Läti majanduskasv on viimastel aastatel Eesti omast kiirem olnud, eelmisel aastal nt 2,7 protsenti (Eestil samal ajal 1,1), vaid viimases kvartalis toimub tagasilangus, sest riigi ainus terasetootja sattus raskustesse ning ka eksportijatel on olnud raskusi uute turgude leidmisega.

Eelis on paindlikul ja vastutulelikul tööandjal

Tuhatkond lätlast ei pruugi muidugi olla Eesti ihaldatava majanduskasvu võluvõti, aga leevendab meie töökätepuudust ometigi päris tublisti. Lätlased ei ole nimelt asunud mitte ainult Valka, vaid ka teistesse Eesti linnadesse. Elvasse, Tartusse, Pärnusse ja Tallinna. Suur abi on lõunanaabri töökätest olnud näiteks Enicsi elektroonikatehasel, mis sõidutab töötajad igal hommikul Valgast bussiga Elvasse, kus kohepealt töökäsi lihtsat võtta pole. Töökäsi leiavad kergemini just need ettevõtted, kes transporti pakuvad ja muidu paindlikkust ilmutavad.

Lätlaste tulek on vaba tööjõu liikumise võlu suurepärane näide. Ärgu Valka linnapea saamata jäänud maksutulude pärast ülearu kurb olgu: küllap tulevad Eesti töökäed hea meelega jälle neile appi, kui Läti palgad Eesti omadele järele jõuavad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. May 2016, 06:53
Otsi:

Ava täpsem otsing