Palgatõus on liiga kiire? Jama!

Äripäev vaidleb vastu kõigile, sh tööandjate keskliidu juhile Toomas Tamsarile, kelle meelest on Eesti häda liiga kiirelt tõusnud palgad. Vastupidi, kiirelt tõusnud palgad on hoopis suur kordaminek. Just turumajandus ja sellega kaasnev elatustaseme kasv oli see üks asi vabaduse kõrval, milleks me üldse taasiseseisvusime. Palkade kasvades tulevad inimesed paremini toime. Selle tagajärjel on siseturu ettevõtetel (aga neid on üle 80% kõigist ettevõtetest – fakt, mida abirahajagajad kipuvad unustama) kergem oma tooteid-teenuseid müüa. 

Selle tagajärjel on esimest korda 25 aasta jooksul sisseränne väljarändest suurem. Lisaks Soomest tagasi pöördujatele tulevad juba ka sajad lätlased Eestisse elama. Lõpuks oleme saanud kinnituse, et meie inimesed on oma oskustega konkurentsivõimelised rahvusvahelisel tööturul. Ettevõtjatele on üle pika aja avanenud perspektiiv investeerida Eestisse kui kasvavasse turgu.

Veelgi enam, kiirelt kasvanud palgad motiveerivad, lausa sunnivad ettevõtteid suurendama produktiivsust, arenema, olema targad ja leidlikud.

Eesti probleem pole mitte kõrged palgad, vaid väike majanduskasv. Lausa mõnitav on selles valguses rahandusministeeriumi ametniku eilse pressiteate pealkiri “Majanduse elavnedes esimeses kvartalis palgakasv kiirenes”, mida kiirelt jagas sotsiaalmeedias ka peaminister. Ärme ela unistustes.

Eesti probleem pole mitte kõrged palgad, vaid kõrged tööjõumaksud. Äripäev kutsub seaduseloojaid üles tööjõumaksude kasvu lahti siduma üha kiirenevast palgatõusust ehk vähendama sotsiaalmaksu määra senisest jõulisemalt ja kehtestama sotsiaalmaksule lage. Kuniks seda tehakse, võiksid ettevõtted ja nende töötajad kaaluda senisest palju julgemalt äriühingulistele suhetele üleminemist.

Ühemehe-OÜde kasutamine õpetaks töötajaid ettevõtjana mõtlema ja paneks nägema, kui suured on tegelikult maksud palgatulult. Ettevõtjana saab inimene ise otsustada, kui suure osa ta tulust palgana ja kui suure osa vähem maksustatud dividendidena välja võtab. Ütlematagi on selge, et sotsiaalmaksu laekumisele see head mõju ei tähenda. See sunniks seaduseloojaid palgatulu jagamist motiveerima.

Soov palgatõusu pidurdada on ummiktee ja samm tagasi. Tõenäoliselt palgakasv jätkub rahvusvahelise konkurentsi tõttu veelgi. Me muutume atraktiivsemaks andekatele töötajatele üle maailma. Ettevõtted võiksid seda ära kasutada ning tulla välja üha paremate toodete ja teenustega.

Nostalgitsemine odava tööjõu ja kasumliku allhanke järele pole üldse see, millesse me tahame panustada, ja ka mitte see, kuhu turg meid viib. Nii näeme üsna kindlalt ette PKC-tüüpi odavale tööjõule orienteeritud tehaste sulgemist, mis aitab omakorda nutikamate äriideedega ettevõtjatel tööjõudu leida. Muide, kaua Ericsson veel Eestis sellises mahus tegutseb?

Viimasest majanduslangusest saati ilgutakse tihti Andrus Ansipi omaaegse mõtte üle jõuda viie Euroopa rikkama riigi sekka. Seda peetakse juba ette ebareaalseks ja naeruväärseks.

Miks? Kas Eesti ettevõtjatel ja otsuste tegijatel pole selleks piisavalt oskusi ja jõudu? Meil pole mõistust oma potentsiaali ära kasutada, olemegi vananeva ja kahaneva elanikkonnaga ning rahuldume positsiooniga Euroopa viie vaesema riigi hulgas?

Äripäev nii ei arva. Valitsus saab sellele kaasa aidata ise jõuliselt investeerides ja tööjõumakse kombel või teisel vähendades. See on parim poliittehnoloogia järgmiste riigikogu valimiste võitmiseks.