Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgatõus on liiga kiire? Jama!

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Eesti probleem pole mitte kõrged palgad, vaid väike majanduskasv, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Äripäev vaidleb vastu kõigile, sh tööandjate keskliidu juhile Toomas Tamsarile, kelle meelest on Eesti häda liiga kiirelt tõusnud palgad. Vastupidi, kiirelt tõusnud palgad on hoopis suur kordaminek. Just turumajandus ja sellega kaasnev elatustaseme kasv oli see üks asi vabaduse kõrval, milleks me üldse taasiseseisvusime. Palkade kasvades tulevad inimesed paremini toime. Selle tagajärjel on siseturu ettevõtetel (aga neid on üle 80% kõigist ettevõtetest – fakt, mida abirahajagajad kipuvad unustama) kergem oma tooteid-teenuseid müüa. 
    Selle tagajärjel on esimest korda 25 aasta jooksul sisseränne väljarändest suurem. Lisaks Soomest tagasi pöördujatele tulevad juba ka sajad lätlased Eestisse elama. Lõpuks oleme saanud kinnituse, et meie inimesed on oma oskustega konkurentsivõimelised rahvusvahelisel tööturul. Ettevõtjatele on üle pika aja avanenud perspektiiv investeerida Eestisse kui kasvavasse turgu.
    Veelgi enam, kiirelt kasvanud palgad motiveerivad, lausa sunnivad ettevõtteid suurendama produktiivsust, arenema, olema targad ja leidlikud.
    Liiga väike majanduskasv ja liiga kõrged tööjõumaksud
    Eesti probleem pole mitte kõrged palgad, vaid väike majanduskasv. Lausa mõnitav on selles valguses rahandusministeeriumi ametniku eilse pressiteate pealkiri “Majanduse elavnedes esimeses kvartalis palgakasv kiirenes”, mida kiirelt jagas sotsiaalmeedias ka peaminister. Ärme ela unistustes.
    Eesti probleem pole mitte kõrged palgad, vaid kõrged tööjõumaksud. Äripäev kutsub seaduseloojaid üles tööjõumaksude kasvu lahti siduma üha kiirenevast palgatõusust ehk vähendama sotsiaalmaksu määra senisest jõulisemalt ja kehtestama sotsiaalmaksule lage. Kuniks seda tehakse, võiksid ettevõtted ja nende töötajad kaaluda senisest palju julgemalt äriühingulistele suhetele üleminemist.
    Ühemehe-OÜde kasutamine õpetaks töötajaid ettevõtjana mõtlema ja paneks nägema, kui suured on tegelikult maksud palgatulult. Ettevõtjana saab inimene ise otsustada, kui suure osa ta tulust palgana ja kui suure osa vähem maksustatud dividendidena välja võtab. Ütlematagi on selge, et sotsiaalmaksu laekumisele see head mõju ei tähenda. See sunniks seaduseloojaid palgatulu jagamist motiveerima.
    Odava tööjõu aeg on läbi ja peabki läbi olema
    Soov palgatõusu pidurdada on ummiktee ja samm tagasi. Tõenäoliselt palgakasv jätkub rahvusvahelise konkurentsi tõttu veelgi. Me muutume atraktiivsemaks andekatele töötajatele üle maailma. Ettevõtted võiksid seda ära kasutada ning tulla välja üha paremate toodete ja teenustega.
    Nostalgitsemine odava tööjõu ja kasumliku allhanke järele pole üldse see, millesse me tahame panustada, ja ka mitte see, kuhu turg meid viib. Nii näeme üsna kindlalt ette PKC-tüüpi odavale tööjõule orienteeritud tehaste sulgemist, mis aitab omakorda nutikamate äriideedega ettevõtjatel tööjõudu leida. Muide, kaua Ericsson veel Eestis sellises mahus tegutseb?
    Soovitus järgmiste riigikogu valimiste võitmiseks
    Viimasest majanduslangusest saati ilgutakse tihti Andrus Ansipi omaaegse mõtte üle jõuda viie Euroopa rikkama riigi sekka. Seda peetakse juba ette ebareaalseks ja naeruväärseks.
    Miks? Kas Eesti ettevõtjatel ja otsuste tegijatel pole selleks piisavalt oskusi ja jõudu? Meil pole mõistust oma potentsiaali ära kasutada, olemegi vananeva ja kahaneva elanikkonnaga ning rahuldume positsiooniga Euroopa viie vaesema riigi hulgas?
    Äripäev nii ei arva. Valitsus saab sellele kaasa aidata ise jõuliselt investeerides ja tööjõumakse kombel või teisel vähendades. See on parim poliittehnoloogia järgmiste riigikogu valimiste võitmiseks.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.