Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nordica, numbrid lauale!

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Nordica keeldumine majandustulemuste avaldamisest on küll kaudne, aga siiski täiesti ühemõtteline tunnistus ettevõtte kehva majandusseisu ja selle varjamise soovi kohta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Äripäeva hinnangul on maksumaksja rahaga finantseeritaval riigiettevõttel igal juhul moraalne kohustus avalikkusele oma majandusseisust aru anda, kvartaalselt vähemasti. Selleks kohustab esiteks Nordica eellase Estonian Airi kurb saatus, teiseks aga selle kahele järglasele, Nordicale (esialgu Nordic Aviation) ning Transpordi Varahaldusele osaks saanud kokku 70 miljoni eurone stardikapital. Lisaks tuleb riigiettevõttel niikuinii arvestada keskmisest suurema avaliku huviga.
    Läks lahti üks suur umbluu
    Avatuse asemel on Nordica aga valinud umbluujutu ja puru silmaajamise. Mismoodi saab Nordica start-up olla? Riigifirma ja idufirma on nagu siga ja kägu. On arusaamatu, miks Nordica juhtkond või kommunikatsiooniosakond sellise paikapidamatu võrdluse üldse valis. Võib-olla soovist start-up’ide laia massi silmis positiivsest mainest killukene endalegi aupaisteks nihverdada?
    Äripäeva lugejatele ei ole vaja riigifirma ja start-up’i põhimõttelist erinevust meenutada: start-up’id õilmitsevad või hukkuvad erakapitali võetud riisikol, riigiettevõte aga elab maksumaksja rahast. Riik on küll ka idufirmasid toetanud, ent mõõduandev on üldjuhul ikka erakapital.
    Start-up’is ja igas eraettevõttes vastutavad omanikud ja investorid nii heade kui ka halbade otsuste eest oma naha ja karvadega. Nordica juhtidel oma raha mängus ei ole, nad on palgatöötajad. Teiseks pakub idufirma enamasti toodet või teenust, mis pole veel äriliselt tõestatud ja millel puudub varasem kliendibaas. Kah ei klapi Nordica puhul.
    Avalikkust eksitav on Nordica retoorika ka laiemalt. Ennast esitletakse üha algajana, alustajana, kellele tuleb aega anda, kannatlikkust ilmutada ja usalduskrediiti anda. Samas on keeruline mõista, mille poolest Nordica õnnetu saatusega Estonian Airisti ikkagi üldse erineb. Juriidiline keha on teine, tõsi. Aga vaevalt on riigi uuel lennufirmal põhjust pahandada nendega, kes ettevõtet endist viisi vanast harjumusest Estonian Airiks nimetavad.
    Avalikkuse kõrgendatud huvi on põhjendatud
    Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm teeb vea, kui naeruvääristab teemapüstitust, mille poolest Nordica Estonian Airist erineb. See on põhimõtteline ja õigustatud küsimus, mis vajab konkreetset ja põhendatud vastust. Kui äriplaanist rääkida ei taheta, siis on ainus loogiline järeldus, et seda plaani pole olemaski.  Ning see, et avalikkusega oma käekäigust ehk siis majandustulemustest rääkida ei soovita, tekitab paratamatult kahtluse, et hädadki on vanad: raha saab otsa, ja varsti on jälle uut vaja sisse pumbata. Veel veebruaris lubas Nordic Aviationi juhatuse liige Erik Sakkov tulemuste avalikustamist märtsi lõpuks. Tänaseks on ta valevorstiks tehtud.
    Tõsi küll, rangelt võttes seadus kvartaalseid tulemusi avaldama ei kohusta. Ka Estonian Airil ei olnud seda kohustust, aga kõrgendatud avalikkuse huvi tõttu seda lõpupoole siiski tehti. Nordica käekäigu suhtes on avalikkuse kõrgendatud huvi ilmselge ja põhjendatud, sest riigifirma elab maksumaksja raha peal ja tema juriidilise eellane suri pikka aega kestnud piinarikkasse tõppe, mille tekkimise eelsoodumus on Nordicale geenidega kaasa antud.
    Kui Nordica soovib näidata, et tal keelatud riigiabi ligitõmbamise sündroomi ei esine ja tervis on ka muude näitajate poolest korras, siis tuleb majandustulemused kord kvartalis avalikuks teha, lõpetada see start-up’i umbluu ajamine ja meedia täisrääkimine udujutuga. Lööge numbrid letti, las me vaatame ise. Mudu ei jää meil muud üle kui kahtlustada, et teil on meie eest midagi varjata.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.