Euroopa nõrkuse sõnum

08. juuni 2016, 07:45
Juhtkiri
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160608/OPINION01/160609804/AR/0/Juhtkiri.jpg

Brittide euroliidust lahkumise otsus annaks signaali, et Euroopa nõrgeneb,

Päeval, mil eestlasi huvitab peamiselt see, et ilm ikka “peaks” ja laseks teoks teha kõik jaaniõhtused plaanid, langeb Euroopa tulevikku oluliselt kujundav otsus.
Brittide euroliidust lahkumise otsus annaks signaali, et Euroopa nõrgeneb – nõrgeneb ajal, mil ta iseäranis vajab tugevolemist ja ühtsust.

Mureneb väärtusruum

Rahu loomise ja tagamise mõttest sündinud liidu lagunemine suurendab kaudselt ka sõjaohtu, sest kui üks lahkulöömise pretsedent on loodud, võib minejaid olla rohkemgi, ja see kallab vett nii parem- kui ka vasakäärmuslike jõudude veskile, kes otsivad sisevaenlase kõrvale ka välisvaenlast. Poliitilises plaanis ongi euroliidu lagunemisest võita eelkõige äärmuslikel jõududel, kes lõikavad kasu üleüldisest turvatunde vähenemisest ja ebakindluse suurenemisest.

Brexiti teoks saades on Euroopal raskem ennast maailmas ühtsena oma tõekspidamiste eest seista, kahtluse ja küsimuse alla satuvad euroopalikud väärtused – ehk siis see vere­ringe, mille osaks Eesti on oma poliitilise ja majandusliku geneetika poolest saanud. Lagunev ja lekkiv Euroopa Liit ei ole kindlasti enam see ühendus, mille liikmeks Eesti saada tahtis. Kindlustunne ja ühine väärtusruum, mida me Euroopaga oleme harjunud seostama, on murenemas.

Majanduses ei juhtu ühe päevaga midagi

Brexiti poliitilised ja majanduslikud mõjud ei anna tunda kohe ja suure mürtsuga. Ühe päevaga ei juhtu midagi. Finantsturud ilmselt reageerivad – kui järsult, on tänamatu ennustada. Kui börside reaktsioon peaks ränk olema, siis ulatub see siiski ilmselt peagi ka reaalmajandusse.
Kaupu vahetatakse muidugi edasi nagu ennegi ja praegu kehtivad lepingud nii ettevõtete kui ka riikide vahel jäävad ilmselt püsima, päevapealt nad ei lõpe. Ajapikku need aga kindlasti teisenevad, sest lagunemas on raam, milles nad sõlmiti.

Eesti ettevõtja ei pea muretsema asjade pärast, mida ta muuta ei saa. Eesti ettevõtjal pole aga ka põhjust ülearu muretseda, seda enam, et ise ta hääletuse tulemust kuidagi mõjutada ei saa.
Eeldatavasti pole ei brittidel ega euroliidu teistel riikidel ei tahtmist ega põhjust hakata lõhkuma neid majanduslikke sidemeid, mis praegu hästi toimivad. On võimalik, et koostöövormid, mis Euroopa Liidu riikidel Suur­britanniaga tulevikus olema hakkavad, ei erinegi kuigi palju praegusest. Ja lõppude lõpuks toimib Euroopas riikideülene koostöö ka nende riikidega, mis Euroopa Liitu ei kuulu, näiteks Norra või Šveitsiga.

Siiski on mõistlik endale teadvustada, mida Euroopa Liidu lagunemine pikemaajalises perspektiivis võib endaga kaasa tuua. Teiseks, juhul kui finantsturgude reaktsioon tuleb väga valuline, siis ulatub see paratamatult reaalmajandusse, varem või hiljem. See on ka põhjus, miks näiteks Rootsi finantsinspektsioon nõuab oma pankadelt tegevusplaani puhuks, kui lahkumisotsus peaks turgudel šokilaine vallandama. Nii pole ka juhus, et Äripäeva veergudel on Brexitiga seotud ohtudest kõige hoiatavamas toonis kõnelenud Aivar Rehe, endine pangajuht.

Veel pole aga sugugi võimatu, et britid hääletavad lõppude lõpuks ikkagi Euroopa Liitu jäämise poolt. Ent sõnum, et iga Euroopa Liidu liige võib soovi korral lahku lüüa, on brittide referendumiga siiski antud. Ja see on hea sõnum: vastupidine oleks kahtlemata hulga hullem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. June 2016, 07:29
Otsi:

Ava täpsem otsing