Loobugem ettevõtlusministri kohast

Veidi enam kui kaks aastat on majandusministeeriumis töötanud kaks ministrit, kellest üks keskendub ettevõtlusele. Kahjuks paistab, et majandusministri tooli poolitamine ei ole end ära tasunud.

Hiljuti teenis praegune sotsist ettevõtlusminister Liisa Oviir valusat kriitikat, kui Eesti Ekspress kirjeldas värvikalt tema paljusid välisreise. Aasta peale ette nähtud 25 000 eurot kulus loetud kuudega. Ülejäänud reiside jaoks palus – ning ka sai – minister raha juurde.

Arusaadav, et ettevõtlusminister, kelle ülesanne on vastutada ka ekspordi, investeeringute kaasamise, turismi ja väliskaubanduse eest, üritab luua sidemeid väljaspool Eestit. Ta peabki leidma inimesi, kes oleksid huvitatud koostööst meie ettevõtjatega ja kes aitaksid meie majandust kasvatada. Samas ei osanud majandusministeeriumi eelarve koostajad ministri käike sellisel hulgal kuskilt ette näha.

Ettevõtlusminister ja eelarve koostajad ei suhelnud piisavalt – see ei ole veel maailma lõpp. Raha saab juurde küsida, nagu tõestas Oviir, ja võib-olla tulid head reisivõimalused ootamatult ning kaugetesse kohtadesse, mis nõuavad keskmisest rohkem raha. Kummaline on hoopis see, et suurte reiside tulemus on napp. Kuskilt pole välja paistnud, et need Eesti ettevõtlust toetaksid.

Alles paar kuud tagasi pahandasime, et Liisa Oviiri plaan ehitada riigikortereid õõnestab ettevõtlust. See lõi usalduse tema suhtes kõikuma ja nüüd jätab reiside saaga suhu veel mõruma maigu.

Pahameel paneb mõtlema ettevõtlusministri kui ametikoha vajalikkusest. Oviiri eelkäija ja erakonnakaaslane Urve Palo oli ametis vaevu pool aastat, kuid enne Palot vedas sama ametit pea aasta Anne Sulling. Tema jäi paljudele meelde reisidega Jaapanisse, kus õnnestus piimatootjate jaoks uks praokile lükata. Mäletatavasti said Tere ja E-Piim lepingud sealse suurkorporatsiooniga Maruben. Samas ei olnud Tere jaoks ega piimatootjatele üldiselt sellest suurt kasu – toorpiima hind on endiselt põhjas, mistõttu tuleb piima müüa alla omahinna. Tere üritab oma tulevikku päästa saneerimisega.

Kõik ettevõtlusministrid on ametis olnud liiga lühikest aega, et meil oleks õigust nõuda suurt ja mõõdetavat mõju. Ükski neist pole vastu pidanud kauem kui 13 kuud. Samas, mida aeg edasi, seda vähem tundub tõenäoline, et ettevõtlusminister suudab majanduse kasuks midagi päriselt ka ära teha.

Liisa Oviiri nõrkus võib olla tema kogenematus ettevõtluses ja poliitikas. Praegu julgeme öelda, et midagi poleks katki, kui seda ametikohta poleks.  See ei tähenda, et ettevõtlusele ei tuleks enam tähelepanu pöörata, lihtsalt praegusel kujul kulub sellele liiga palju aega ja raha ning tulemust ei paista rohkem kui ühe ministri ajal.