Jahtida tasub pikaajalist tulu

Kohati ajalooliste tippude lähedal liikuvad finantsturud pakuvad kasumi teenimise võimalusi haritud ja kogenud investorile, kelles on parajal määral riskijulgust, teisalt aga kindlameelsust valitud strateegiale truuks jääda.

Ehkki aeg on harilikust hulga soodsam spekulatiivsetele rahapaigutustele, soovitab Äripäev pikaajalisemal investoril oma portfellist ülearused riskid välja rookida ja eelistada stabiilsemaid, soovitavalt dividendiaktsiaid. Just selline on olnud investor Toomase strateegia, mida pole olnud põhjust häbeneda.

Olukord maailma börsidel võib hirmu peale ajada. See on raskesti ennustatav ja kiiresti muutuv – aga just selle pärast erakordselt põnev. Valikuvõimalusi on palju rohkem kui paari aasta eest. See ei tähenda, et investeerimisotsuseid oleks kergem teha, küll aga seda, et pikalt turul olnud investoril on nüüd omandatud kogemuste ja teadmistega paljugi peale hakata. Algajal seevastu on näppude kõrvetamise oht suur.

Kummaliseks teeb finantsturgude seisu kaugenemine reaalmajandusest. Reaalmajandus ja väärtpaberiturud liiguvad justkui eri universumite seaduste järgi: sellal kui majandus on hädises seisus või kasvab väga aeglaselt, on finantsturgudel paremat sorti päevad. Hiljutine S&P500 hinnatipp, arenevate turgude kiire tõus ja Tallinnagi börsi kauplemine ajalooliste tippude lähedal on riskivalmis investorile kahtlemata kutsuv. Samas ei pruugi börsid pikemaajalises plaanis reaalmajandusest oluliselt teistsuguse loogika alusel toimima jääda.

Teisalt on aga tekkinud olukord mõnes mõttes kunstlik, sest tuleneb keskpankade madalate intresside poliitikast. Kuigi on raske ennustada, millal see trend pöördub, juhtub see ühel hetkel kindlasti. Need, kes näevad rahatrükis kurjavõitu džinni, kes tuleb iga hinna eest pudelisse tagasi ajada, valmistuvad suuremaks kriisiks ja panustavad sellele – olgu siis võetud positisioonidest väljudes, spekulatiivsete vahenditega või lihtsalt n-ö rahas istudes. Mõõdukas rahas istumine pole kindlasti paha, investor Toomaski hoiab niimoodi konservatiivset joont, aga maailmalõpule siiski panusta.

Kolmandaks avaldab börsidele mõju finantssektori enese aktsiate langus, eriti näiteks Deutsche Banki oma. Euroopa panganduse kehva tervist Brexiti ootus ja usalduse üleüldine kahanemine kindlasti ei turguta.Neljandaks mõjutab börse kaudselt ka poliitika, kus määramatus tundub samuti olevat erakordselt suur. Nagu Brexiti külmast dušist oleks niigi närvilistele turgudele veel vähe olnud, tulid kohe peale teistele Euroopa riikidele kapitaalse ehmatusena tulnud Türgi sündmused, mille pikaajaline mõju nii reaalmajandusele kui ka finantsturgudele on alles mõõdetamatu suurus.

Pikaajalisel investoril tuleb oma portfelli üle vaadates ja ostuotsuseid tehes arvesse võtta võimalikult suurt hulka näitajaid, mida on kahtlemata kergem teha pikemalt turul olnud rahapaigutajal. Pikaajaline investor, kes paljude üheaegsete sündmuste ja mõjurite koostoimet hinnates kahtlema kipub, võib eeskuju otsides silma peal hoida nii Äripäevas oma teadmisi jagavate varahaldurite kogemustel kui ka investor Toomase tegemistel.