Osula võit

M ootor Grupi omanikul ­Hugo Osulal on süda rahul: paljukardetud pururikas šotlane, kes ähvardas Eesti bussituru laiaks sõita, kaob siitmailt sama kõrvulukustava kummivilinaga kui saabuski.

Eesti bussisõitjaile tähendab Superbusi lahkumine hindade tõusu, kohalikele transpordiettevõtjatele aga mõningast hingetõmbe­aega. Loodetavasti ei tule see viimane liiga pikk ega ülearu mugav, sest konkurents on liikumapanev jõud – ja konkurentsi Brian Souteri ettevõte siinmail kahtlemata pakkus. Ilma Superbusi tulekuta poleks Osulale kuuluv Simple Express alustanud hinnasõda juba enne, kui Superbus üldse pärale jõudis, hinnasõja vilju naudib sõitja siiamaani.

Pole võimatu, et tõde Superbusi lahkumise kohta ongi kirjas lahkumisotsusest teatanud pressiteates, mis ütleb, et ettevõttel polnud võimalik siin arendada finantsiliselt elujõulist äri. Loomulikult oli ettevõttele Eesti turgu vallutama asudes selle pisidus teada. Samas polnud Eesti eesmärk omaette, ambitsioon oli ja on muidugi suurem: ühendada bussiliiklus Lapimaalt Kreekani, Eesti olnuks vaid pikema keti üks lüli.

Eesti turul sai aga saatuslikuks kolm asjaolu, millega vallutusplaane tehes ehk küllalt ei arvestatud: kohalikud nõuded, Osula efektiivne võitlus konkurendi vastu nii eesliinil kui ka tagalas ning Superbusi omaenese kannatamatus.

Pikk ja kärarikas kemplemine maanteeametiga võib küll tekitada küsimuse, kas Eestis ollakse liinilubade jagamisel ehk ülearu bürokraatlikud ja väljastpoolt tulija suhtes liiga ettevaatlikult ja tõrjuvaltki meelestatud. Jaatava vastuse poole kallutab siin nii Superbusi kohtuvõit maanteeameti üle kui ka õhku visatud kahtlus, et liiniloa saamise raskuste põhjus on varem Osulale kuuluvas ettevõttes töötanud Kirke Williamson, kes ametis neid lube jagab. Kohalikke bussivedajaid nörritas juba Williamsoni ametisse saamise ajal tõsiasi, et tema eelkäija Ingmar Roos asus Osula palgale Mootor Grupis.

Kuigi Äripäev ei kahtle Osula mõjukuses, sidemetes ega personaalses võimekuses kasutada kõiki võimalusi oma ettevõtete käekäigu eest hea seismisel, võib kirjeldatud vangerduse tähtsus olla pigem väiksem kui Osula enese aktiivne tegutsemine nii sõnavõttudega avaliku fooni loomisel kui ka aktiivsel lobil kulisside taga.

Kohtu otsuse kohaselt peab maanteeamet uuesti läbi vaatama Superbusi soovitud liinilubade taotlused ja seda amet teebki, aga ettevõte enam tulemust ootama ei jää. Maanteeameti keeldumise põhjendused tunduvad tõepoolest otsitud ja tähenärijalikud. Ent pole võimatu, et amet jääks endale kindlaks, esitaks juba tehtud otsuste kohta kohtu järgmistele astmetele senistest paremad põhjendused ja jääks lõpuks riigikohtus õigeks. Ja siis saaks juba tagantjäreletarkuse korras väita, et Superbus saanuks Eesti turul püsimajäämiseks enne siiatulekut ära teha parema kodutöö.

Kui Superbusi lahkumise taga pole aga emotsionaalne kannatamatus, vaid kaine rehkendus ja kiire vigade parandus, siis on tegemist kahtlemata õige otsusega: isegi väikesel turul pole mõtet raha põletada, kui kasumi­ootused on paika pandud ebarealistlikult ja kohalike ettevõtjate vastutegutsemisvalmidust alahinnates. Küllap saab Kreekast Lapimaale ka Eestist mööda sõites.Osula ja Souteri võitlus jätkub teistel marjamaadel.