Haigekassa reformiks tagumine aeg

30. august 2016, 07:30
Juhtkiri
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160830/OPINION01/160829715/AR/0/Juhtkiri.jpg

Äripäev soovitab juhtkirjas järjest rohkem raviteenuseid erastada, üleminekuetapis aga raviraha koos patsiendiga liikuma lasta.

Kui haigekassa esimese poolaasta 33 miljoni eurone kahjum avalikuks sai, tabas avalikkust šokk.
See on ühelt poolt arusaadav, sest solidaarse tervishoiusüsteemi osalised oleme nii maksumaksjate kui ka võimalike patsientidena kõik. Teisalt on haigekassa kehv majandamine teada olnud aastaid, samuti praeguse sotsiaalsüsteemi jätkusuutmatus.

Äripäeva hinnangul saab tekkinud olukorra ainus kiire lahendus olla järjest enama raviraha suunamine erasektorisse ja laiemas plaanis raviteenuste järkjärguline erastamine. Oleme toimetuses seisukohal, et kõike, mida erasektor suudab paremini teha kui riik, peakski tegema erasektor. Hea eeskuju on hambaravi, mis on praeguseks samahästi kui täies mahus erasektori teenusteringi nihkunud. Tõsi, siin on patsiendi omavastutus ka samahästi kui saja­protsendiline. Suuremahuline erastamine tähendaks ka erakindlustussüsteemide loomist, esimeses etapis siis praeguse solidaarse süsteemi kõrvale.

Raha las liigub koos inimesega

Esimesena nimetatud raviraha laialdasem suunamine erasektorisse ei tähendaks aga siis mitte praegu kehtiva solidaarse süsteemi suure hooga ümberlükkamist, mis pole mõistlik ega nii-öelda sõrmenipsust võimalikki, vaid nn riiklikku päritolu raha liikumapanemine koos patsiendiga. Mõnelgi juhul võib selguda, et raviteenuse saab erasektoris odavamalt. 

Praeguse süsteemi jäikus püsib eelkõige suurhaiglate tugeval lobil ja hirmujuttudel, et kui küsitud raha süsteemi juurde ei saada, kukub taevas maha ja tõbised jäävadki ravimata. Suur riiklik süsteem on efektiivsuse suurendamisest sageli keeldunud ja kokkuhoiukohtade otsimise valmidust pole ka praegu märgata. Ettepaneku panna raviraha liikuma koos patsiendiga tegi Äripäevas MedicineEstonia juhatuse liige Raul Niin, kelle taga seisab ka teenusmajanduse koda. Nüüd võib väita, et ettepaneku tegijad on ise huvitatud raviraha suunamuutusest. Jah, on muidugi, ja see ongi hea, leiab toimetus. Suur osa haigekassaga seotud hädadest tuleneb just sellest, et raha efektiivsest kasutamisest ja kokkuhoiuvõimaluste leidmisest ei olda huvitud. Teiseks annab see patsiendile võimaluse saada talle vajalikku ravi kiiremini.

Raha juurdeandmine ei ole lahendus

Selge on see, et süsteemi pidevalt raha juurde pumbata ei ole õige, selles mõttes on kahtlemata rahandusminister Sven Sesteril õigus ja tervise- ja tööministril Jevgeni Ossinovskil toimetuse meelest ei ole. Raha juurdeandmise jätkusuutmatuse tõenduseks on kas või tõsiasi, et sotsiaalmaksu laekumise paranemine ei ole haigekassa rahalist seisu parandanud, samas, hea laekumine püsib ja seetõttu tuleb lisaraha süsteemi ikkagi juurde.

Tanel Ross, haigekassa juht, pole siiamaani haigekassa suurt miinust mitte ainsamagi sõnaga kommenteerinud. Kahtlemata oleks tema kohustus omad selgitused anda.
Erasektoris käiksid asjad muidugi lihtsalt ja loogiliselt: väga kehv tulemus on küllaldane põhjus juhi lahkumiseks. Kui riik tahab näidata, et temagi maksumaksja raha loeb ja sellest hoolib, kui efektiivselt ja mõistlikult seda kulutatakse, ei ole põhjust lasta Rossil haigekassa juhtimist jätkata. Seda enam, et temalt ei ole siiamaani süsteemi reformimise ettepanekuid tulnud, vähemasti mitte avalikult teadaolevalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. August 2016, 07:03
Otsi:

Ava täpsem otsing