Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Et kaotatud kümnendist ei saaks kahekümnend

09. september 2016, 07:00
Juhtkiri
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160909/OPINION01/160909732/AR/0/Juhtkiri.jpg

Ettevõtjate otsustamisjulgusest oleneb see, et kaotatud kümnendist ei saaks kaotatud kahekümnend, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Teisipäeval toimunud Äripäeva konverentsil Palga Päev 2016 ütles riigikogu liige Maris Lauri, et inimesed tunnevad, et nad elavad halvemini kui varem, üldine rahulolematus on kasvanud. Samas räägivad viimase nädala uudised sellest, et eraisikutel on praegu käes eriti rammusad ajad.

Kiire üldise palgatõusu juures kasvab reaalpalk lausa mühinal, sest hinnad pole juba mitu aastat tõusnud. Tänavu poole aastaga näiteks kasvas reaalpalk lausa 8,5 protsenti. Samuti seisab hoiustel endiselt palju raha. Kinnisvara on keskmise palga teenijale kättesaadavam kui kunagi varem, mistõttu kortereid ostetakse nii palju, et ei jõua ette anda. Vabu töökohti on pea sama palju kui buumi tipul 2007. aasta suvel ehk 10 000 ümber. Sellest lähtuvalt on ka palgatõusu ootus endiselt suur.

Ettevõtjad samal ajal järgmiseks aastaks aga suuri plaane ei tee. Ootame ja vaatame nende investeeringutega, on praegune põhisõnum. Viimaste aastate kiire palgatõus sööb firmade kasumeid ja kärbib laienemisvõimalusi, lisaks veel ebakindlus majanduse tuleviku suhtes.

Palga Päeva konverentsil nentis konjunktuuriinstituudi juht Maire Josing, et tema on mures, sest osa ettevõtteid läheb, hambad ristis, palgatõusuga kaasa ja jookseb sel kombel rahast tühjaks, investeerida enam ei jaksa. Nimelt investeerimisega aga külvataks tuleviku kasvu seemneid.

Ettevõtjal on määrav roll

Äripäeva hinnangul oleneb just ettevõtjatest see, kas kaotatud kümnendist saab kaotatud kahekümnend. Praegu väga tööandja poole kaldunud seisust aitaks välja ettevõtjate julgem tegutsemine, üldine mõtteviisi muutus. Julgus jätta palgatõus veidi väiksemaks kui kavandatud või palgad lausa külmutada, julgus otsida uusi eksporditurge ja teha suuremaid tootmisplaane. Loomulikult on hea töötaja kulda väärt, kuid ka ühelegi hästimakstud töötajale pole kasulik oma ettevõtte hääbumine ja majanduse üldine kiratsemine.

Helgem seis ei süsti ettevõtjasse ikkagi optimismi

Tõsi, inimeste paranenud elujärg annab ka ettevõtjatele tööd, ringiga jõuab palgaraha tööandjateni tagasi, kui nad tegutsevad õiges sektoris. Kinnisvaras on praegu aktiivne aeg, augustis püstitas korteritehingute arv üheteistkümne aasta rekordi. Sealjuures on kasvu vedajad väikelinnad üle terve Eesti, mis näitab rõõmustavat tendentsi elu paranemisest ka väljaspool Tallinna või pealinnalähedaste jõukate valdade nn kuldset ringi.

Samuti on käivitunud osturalli autoturul, kus uute sõiduautode müük kasvas augustis 20 protsenti. Tarbesõidukite müük aga hüppas lausa 40 protsendi võrra, mis võib näidata siiski ka ettevõtluse teatavat elavnemist. Automüüjad ise küll suurest optimismist ei pakata, väites, et ühe kuu tulemustest ei tasu sattuda eufooriasse. Majandusolukord tundub praegu küll veidi helgem, kuid kas see samamoodi ka jätkub, küsivad hellaks ja ettevaatlikuks tehtud ettevõtjad.

Praeguse imepisikese töötuse ja kroonilise töökäte puuduse juures on trumbid muidugi töövõtja käes. Ent ettevõtte raha kulutamine eelkõige palkadeks pole jätkusuutlik, see ei lükka majandust kasvama, vaid tähendab üldise paigaltammumise jätkumist. Ainult tarbimise soodustamisega majandusele järgmist käiku sisse ei pane, sest Eesti siseturg on liiga pisike selleks, et sellega suuremat majanduskasvu toita.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. September 2016, 22:07
Otsi:

Ava täpsem otsing