Viimane aeg valida uus president

Laupäeval kogunevad riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste esindajad Tallinnas Estonia kontserdisaalis, et valida Eestile uus president. Valijatel on võimalus kahe vooruga otsustada, kes võtab Toomas Hendrik Ilveselt üle presidendikohustused. Kui homme jääb ikkagi president valimata, tuleb taas minna riigikogusse.

Siim Kallas ja Mailis Reps on saanud mõnes mõttes tunda kergendust, et nemad ei ole pidanud pea kuu aega otsima nn algkapitali, et üldse valimiskokku pääseda. Nad said väikese edumaa, et hakata otsima uusi hääli juurde, et oleks võiduvõimalus.

Samas ei tähenda, et laupäeval tuleks peamine heitlus Kallase ja Repsi vahel ning teised võimalikud kandidaadid oleksid esitatud vaid statistika tarbeks. Hiljuti välisministriametist loobunud Marina Kaljurand on endiselt rahvaküsitlustes üks soosituim kandidaat. Samas tuleb arvestada, et presidenti ei vali rahvas, vaid valimiskogu. Seetõttu peab iga kandidaat suutma veenda eelkõige valijamehi, et tema oleks Eestile parim riigipea.

Sotsid on juba välja öelnud, et nemad toetavad Kaljuranda. Samamoodi ei saa veel maha kanda näiteks Allar Jõksi või Mart Helmet. Mõlemal on kujunenud oma toetajaskond ning nemadki üritavad sekkuda kõrgesse mängu. Valijate jaoks on esimeses voorus ühise keele leidmine aina raskem. Toimetus kahtleb, et keegi kandidaatidest suudaks valimiskogu esimeses voorus leida hääletajate enamuse toetuse. Mistõttu võibki saada oluliseks teine voor, kuhu pääsevad esimese vooru kaks paremat. Kui esimene hääletusring peaks ebaõnnestuma, siis ootame teisest (ning loodetavasti otsustavast) voorust lõplikku otsust.

Erinevalt riigikogust on valimiskogus ühe või teise erakonna mõjuvõim nõrgem. Oluliselt hakkavad vaekaussi kallutama valimisliitude esindajad, kes ei pruugi olla huvitatud poliitiliste mängudega kaasaminemast. Ent samal ajal teadvustab valimiskogu, et kui nemad ei otsusta uut presidenti, siis jääb ka neist nõrk mulje avalikkusele. Valimiskogu peab näitama rahvale, et erinevalt riigikogust suudavad nemad leida vajalikul hetkel ühise keele ning otsustada. Valimiskogul peab olema kompromissimeel.

Kui valimiskogu peakski ebaõnnestuma, jääb veel varuvariandina riigikogu. Taaskord samad inimesed, kellel oli eelmine kord kolm vooru (loe: võimalust) leida parim, saaksid uuesti hakata sedeleid täitma. Ent tasub tähele panna, et augustis peetud kolmandas voorus jätsid 30 riigikogu liiget sedeli tühjaks.

Põhiseaduse järgi peaks riigikogu olema viimane, kes suudab otsustada, ent raske on nii lühikese ajaga jõuda kõiki rahuldavale kokkuleppele. Kui teist korda riigikogus ei suudeta valida presidenti. tähendaks see poliitilise juhtimise läbikukkumist. Suutmatus valida riigipead, kellel tegelikult puudub suur võim mõjutada Eesti riigi igapäevast arengut, jätaks rahvaesindajatest hädise mulje. Tekiks poliitiline usaldamatus, mis jääks kauaks kummitama. Eriti veel järgmisel aastal, kui toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised.

Nii et lugupeetud valimiskogu, teie peale loodetakse. Toimetus usub, et laupäeval leidub lõpuks üks mees või naine, kelle saab valida järgmiseks viieks aastaks Eesti riigipeaks.