Ettevõtja sunnib tõhusamalt töötama kui ametnik

Transiidiettevõtted pidid kokku panema raha, et osta endale üheks aastaks Kasahstani saatkonda välisesindaja, kirjutas hiljuti Eesti Päevaleht. Ettevõtjad pidid ise maksma esindaja palga, kuna riigil polnud selleks väidetavalt raha.

Äripäeva toimetuse meelest mõjub ettevõtja sellisesse keerulisse olukorda panek talle endale tervendavalt. Nii sunnib ettevõtja rohkem võtma vastutust selle eest, mida lobitööga ei suudetud majandusministeeriumis ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses saavutada.

Ärge saage valesti aru, ettevõtja vastutab niigi palju enda ja oma organisatsiooni igapäevaste kordaminekute ja ebaõnnestumiste eest. Ettevõtja elu ei ole alati tore, pigem suure tööga jõutakse märkimisväärsete tulemusteni.

Transiidiettevõtetele on viimased aastad möödunud raskelt, kui vaadata kaubamahtude vähenemist. Kuigi pärast üleilmset majanduskriisi mahud lühikest aega suurenesid, on praeguse aasta lõpuks prognoositud maht ligi neli korda väikesem kui 2010. aastal. Äripäevale ütles hiljuti intervjuus ka Heiti Hääl, et mahtude vähenemise tõttu kaotab Eesti praegu 500 miljonit eurot aastas. Ettevõtjal on küllaga nuputamist, kuidas n-ö tagasi rajale pääseda.

Järjekindlalt vähenevad mahud said kindlasti tõuke poliitilisest vastasseisust Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Seetõttu tuli hakata otsima võimalusi mujalt. Praegu üritavad transiidiettevõtjad haarata võimalusest teha koostööd Kasahstaniga. Küll aga ei jaga ettevõtja seisukohta Eesti ametnikud.

Mõneti võib ettevõtjat jääda häirima, mille järgi otsustatakse välisesindaja heakskiitmine. Ühest küljest ütleb ettevõtja, et transiit Kasahstanist on oluline nii ettevõtja kui ka riigi seisukohalt. Tasub luua püsivad sidemed, et saaks kaubad ja raha liikuma. Ametnikud noogutavad, ent ei pea seda piisavaks põhjenduseks. Eelarve polevat piisav, et sellist asja lubada. Kui vaadata, mille peale lähevad sarnases suurusjärgus summad ministeeriumis või EASis, siis võiks justkui leida ümber mängimiseks ruumi, ent seda ei tehta. Ettevõtja väljendab pettumust.

Samas saab ettevõtja sisuliselt riigikulusid oma rahaga kattes ikkagi vajaliku inimese lähetada. Kuna ettevõtja maksab enda rahaga, siis peaks tal olema ka suurem sõnaõigus, kellega ja kuidas vaja edasi minna. Ametlikult töötab välisesindaja küll saatkonnas, kuid tegelikult kõneleb ta kindla sektori või ettevõtja nimel. Kuna kasutatakse ettevõtja raha, siis vaatab ka ettevõte tihemini ja põhjalikumalt, kui tõhusalt esindusisik tööd teeb. Kas raha läheb asja ette või raisku. Seni tunnistavad Eesti ametnikud, et ettevõtjate palgatud Kasahstani välisesindaja teeb isegi paremat tööd, kui mõnes muus riigis olev EASi palgatud esindaja.

Pettunud ettevõtja meelest ei peaks ta panema raha sinna, kus riik peaks täitma oma kohustusi. Ettevõtja huvide esindamine Kasahstanis langes sinna kategooriasse. Samas peab ettevõtja tunnistama, et tema huvi ja raha tõttu on saavutatud paremad tulemused, kui riik oleks tõenäoliselt suutnud n-ö omapäi tegutsedes.

Kui ettevõtja peaks esindajaga Kasahstanis suutma leida otsitavad kaubamahud, siis hakkab tema sõna rohkem maksma ka ametnike silmis edaspidi. Raskem on öelda, et riigil on tähtsamat teha mujal. Ja kui läheb vastupidi, et koostööd mõne välisettevõttega ei saada, siis pole kellelgi teisel peale ettevõtja põhjust teha etteheiteid. Ettevõtja vastutab oma otsuste eest ise.