Läti tahab Eestile silmad ette teha

Läti plaanib idufirmadel maksukoormat kergendada, selline idee meeldib ka Eesti ettevõtjatele ja asjatundjatele. Eesmärk on vähendada tööjõumakse, mis peaks üleilmses konkurentsis suurendama Läti võimalusi meelitada endale rohkem kasvufirmasid ja kõrgepalgalisi töötajaid. 

Läti valitsus on koostanud eelnõu, millega soovitakse idufirmale anda esimesel viiel aastal võimalus vähendada tööjõukulusid ning seeläbi suurendada idufirmade kasvu ja investeeringuid.

Äripäevaga vestelnud asjatundjate meelest on lõunanaabrite selline muudatus ahvatlev. Sisuliselt üritab Läti leida endale rohkem helgete ideedega ettevõtteid ja inimesi ning hakkab otseselt võistlema Eestiga.

Kui võrrelda Läti eelnõud ja Eesti praegusi tööjõumakse, siis torkab silma tööjõukulude suur erinevus. Lausa mitmekordne erinevus. Jah, idu­ettevõte saaks selliseid soodustusi kasutada kuni viis aastat, kuid kasvufaasis firmale on see meeletu aeg ja võimalus. Sellise eelnõu vastuvõtmisel ei oleks üllatav, kui paljud uued Läti idufirmad on ühel või teisel moel seotud Eestiga. Olgu selleks siis Eesti kapital, tööjõud või muu viis. Läti tahab pakkuda tööandjatele suurt soodustust, mis tundub nii mõnelegi ligitõmbav.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina hindab Läti maksusoodustust kõrgelt ning peaks seda kasulikuks ka Eestis. Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi meelest tasuks Eestil katsetada näiteks pilootprojektina sotsiaalmaksu lage, mida saaks rakendada kindlatele kriteeriumitele vastavatele idufirmadele. Äripäeva toimetus on varem korduvalt toetanud maksulae kehtestamist ning leiab, et seda võiks kas või katsetusena proovida. Sellisel juhul saame vähemalt aimu, kuidas maksumuudatus mõjuks ning kas sellega tasuks pikemalt ponnistada ka edaspidi.

Tööjõupuuduse tõttu peavad paljud siinsed iduettevõtjad otsima inimesi väljastpoolt Eestit. Seetõttu muutub aina rohkem harjumuspäraseks, kui suurt pädevust nõudvaid kohti täidavad välismaalased. Samas alati sellest ei piisa, kuna Eesti ettevõtja ei suuda pidevalt pakkuda samaväärset palka kui kolleeg Põhjamaades või mõnes muus kõrgema elatustasemega piirkonnas. Eriti veel alustav ettevõtja, kes tahab vägeva idee elluviimiseks leida ka samaväärselt vägevate teadmiste ja oskustega asjatundjad, kuid peab rahalistel põhjustel sellest loobuma.

Nüüd tahab pildile astuda Läti, kellel tunduvad head võimalused hakata napsama vajalikke töökäsi ka Eesti iduettevõtete eest. Küll tasub ettevõtjal mõelda pikemalt ette, kas näiteks pärast viiendat aastat on ettevõte piisavalt elujõuline, et saab hakkama ka maksusoodustusteta. Sellest võib sõltuda, kas Läti hakkab püsivalt konkurente kõigutama.

Küll aga ei tohiks Eesti jääda ainult ära­ootavale seisukohale, praegu on võimalus anda oma vastulöök lõunanaabritele. Muidu krabavad teised meil võidupärja peast.