Juhan Partsi poliitiliselt kehvad otsused

Eile leppis valitsus kokku, et Euroopa Kontrollikoja Eesti esindaja kandidaat on Juhan Parts, keda taheti kandidaadina esitada ka ligi aasta tagasi. Siis jäi esindaja leidmine toppama sotside vastuseisu tõttu.

Äripäeva toimetuse meelest ei peaks Juhan Parts saama Euroopa Kontrollikoja Eesti esindajaks, kuna tema juhtimise all on tehtud riigi seisukohalt halbu otsuseid.

Kontrollikoja esindaja leidmine on valitsusele muutunud tõeliseks peavaluks. Kui 2015. aasta lõpus kukkus tähtaeg kandidaatide esitamiseks, ei suutnud Eesti poliitilised juhid sobivat kandidaati nimetada. IRL tahtis esindaja kohale saata Res Publica endist juhti Juhan Partsi ning suutis veenda Reformierakonda seda otsust toetama. Küll aga teatas SDE, et nemad seisavad Partsi kandidatuurile vastu, sest sotside meelest on Parts majandusministrina surunud läbi Eestile kahjulikke otsuseid. Kuna valitsus peab olema kandidaadi esitamiseks üksmeelel, jäi toona sündmuste käik toppama.

Nüüd on aasta möödunud ja üllatuslikult esitati sama inimene kandidaadiks. Ainuke erinevus on see, et valitsus jõudis formaalselt üksmeelele. SDE juhi Jevgeni Ossinovski sõnul ei toeta sotsid endiselt Partsi, ent tahavad Eesti eluga edasi minna ning nõustusid seekord andma järgi.

Ühest küljest on arusaadav, et liiga pikalt ei ole mõtet enam vaielda, kuna Eestis tuleb leida aega ja energiat ka teiste asjade jaoks. Kui koalitsioonijõud hakkaksid taas pikalt vaidlema kontrollikoja esindaja koha nimel, siis mureneks kolme erakonna usaldusväärsus veelgi ning paneks halba valgusesse ka Eesti Euroopa kontekstis. Kõrvaltvaatajale tunduks arusaamatu, kuidas riik ei suuda leida ühe ametikoha jaoks vajalikku inimest.

Teisest küljest tuleb vaadata, miks Juhan Partsi ei taheta kontrollikotta saata. Jah, Parts on varem töötanud riigikontrolörina ja saanud ka praeguselt riigikontrolörilt Alar Kariselt soovituse kaasa, ent Partsi poliitilised otsused, mille hindamise jättis Karis valitsuse otsustada, jätavad tugeva kahtluse mehe sobivuse kohta.

Iseenesest endise peaministri ja majandusministrina võiks Partsil jätkuda pädevust, et jätkata karjääri Euroopas. Kogemused riigikontrolörina ainult toetavad seda.

Aga ajal, kui Parts oli majandusminister, tehti mitu kehva otsust tema haldusalas. Näiteks Estonian Airi kapitalisüstid ja laenud, mis viisid riigifirma lõpuks hauda. Või Eesti Energia Utah’ projekt, mis tuli külmutada. Lõpuks käib jutt kümnetest miljonitest eurodest, mida saanuks kasutada tõhusamalt. Seetõttu soovitasime Juhan Partsil loobuda oma algatusel ka kandideerimast, et olla oma vigade tunnistamisega eeskuju. Seda ei juhtunud.

Olukorra muudab mõneti kurbnaljakaks, et peale Partsi ei ole ühtegi teist inimest, kes võiks sellele kohale kandideerida. Vähemalt sellise mulje jätab koalitsioon.

Nüüd ootab Partsi ees Euroopa Parlament, kes hakkab teda hindama sobivuses kontrollikotta. Senised hääletused on näidanud, et mõned kandidaadid lükatakse ka tagasi, mistõttu ei saa Parts veel rõõmustada uue töö üle. Siin on võimalus europarlamendi eestlastest saadikutel öelda sõna sekka, miks Juhan Parts sobib või ei sobi Euroopa Kontrollikotta.

Toimetus loodab, et europarlament teeb ausa otsuse ja kui vaja, siis lükkab Partsi kandidatuuri ka tagasi.