Ilves määrib Eesti riigi mainet

Äripäeva hinnangul ei kahjusta Ilves toetuse kohta antud halvamaitseliste, oma ekskaasa Evelin Ilvese selja taha varjuvate põhjendustega mitte ainult iseenda mainet, vaid seab inetusse valgusse kogu Eesti riigi ja tema ametkonnad. Ilvese ja EASi korruptiivse sobinguga satub Eesti taas nende idaeuroopaliku poliit- ja ärikultuuriga riikide hulka, mille seast oleme aastate jooksul valu ja vaevaga välja murdnud. See on eriti irooniline põhjusel, et Ilves ise on presidendiaastate jooksul rõhutanud Eesti kuulumist arenenud läänelike demokraatiate hulka. Juba on asja asunud uurima ka Euroopa Komisjon, varsti kajab vastu kogu ilmas. Ilvese kaasuse teine, samal määral halb mõju on siseriiklik – see õõnestab meie endi usaldust Eesti riigi ja tema ametkondades suhtes.

Nii EASi praeguse juhi Hanno Tombergi kui ka tollase juhi Maria Alajõe põhjendused Ilvesele antud eeliste kohta üksnes süvendavad ühiskonnas arusaamist, et 2012 EASis langetatud otsus on korruptiivne, eetiliselt läbi ja läbi mäda. On ühtlasi küsitav, kas see on ikkagi jokk. Isegi kui valitsuse määrus, millele EAS viitab, on õiguspärane, ei pruugi seda olla EASi tõlgendus. Praegu teada oleva põhjal saab väita, et Ilvese talu asjus langetati pretsedenditu otsus selle pärast, et tegemist oli riigipeaga. Kõik teised tingimusi mitte täitnud ettevõtted on pidanud toetuse tagasi maksma täismahus. Muud „erakorralised“ asjaolud, näiteks „ootamatu“ presidendikssaamine ja abielulahutus, aitavad lihtsalt põhjendusi vahtu lüüa.

Toomas Hendrik Ilves ei räägi ilmselt tõtt, kui ütleb, et sai EASi 2012 otsusest teada alles pärast presidendiametist lahkumist. Selle kaudne tõend on Maria Alajõe ERRile antud kommentaar, millest ilmneb, et kui Ilves sai 2011 teist korda presidendiks, algasid EASi ja Ilvese meeskonna vahel tõsised arupidamised, mida teha. Ei ole lihtsalt usutav, et Ilves sellest midagi ei teadnud. Teiseks, Toomas Hendrik Ilvese Facebookis antud selgitus näitab kõike Ermamaaga seotut kui tema ekskaasa Evelin Ilvese ettevõtmist. See on samuti eksitav. Juba Ermamaa 2007. aasta aruandest ilmneb, et Toomas Hendrik Ilves oli juhatuse liikme abikaasana ettevõtmisse paigutanud 428 120 krooni (umbes 27 360 eurot).

Isegi trikimees Jürgen Veber lubas ebasihipäraselt kasutatud toetuse EASile nurisemata tagasi maksta. Toomas Hendrik Ilves, palun, tehke sama. Tehke seda kohe, sest meil on teie pärast kõrvetavalt piinlik.

Tõsi, summa on suur. Te olete ise niigi Nordeale võlgu 129 314 (viimase majanduslike huvide deklaratsiooni järgi) eurot ning OÜl Ermamaa on 122 000 euro suurune kohustus krediidiasutuste ees (2015 majandusaasta aruande järgi). Võib-olla peaksite nüüd kaaluma neid lahendusi, mida kaaluvad nn tavalised inimesed (Teie sõnastuses: vabad inimesed), kui sellisesse olukorda satuvad? Eraisiku laen? Ärma müük, natuke tagasihoidlikumad elamistingimused? Lühem ja odavam puhkus?