Tasustada tuleb nutikalt

Paljuräägitud nutikus on võtmesõna ka palgamaksmisel. Need ajad, mil kõigil palk kindlate ajavahemike järel mõnevõrra tõusis, on möödanikku jäämas. Neil, kes endale parasjagu tööandjat valivad, tasub otsus teha just sellest teadmisest lähtudes.

Edukad – jätkusuutlikult edukad – palgamaksjad on need ettevõtted, mis jagavad oma töötajatega kasumit ja pakuvad helgematele peadele osalust ettevõttes, mille heaks nad töötavad. Ehk siis need ettevõtted, mis on organisatsioonikultuurilises mõõtmes ühenduses pigem idufirmadele omase paindliku paradigmaga, mis hoolitseb selle eest, et töötajate motivatsioon oleks tõeline ja jätkusuutlik, samas aga ühemõtteliselt tulemusele orienteeritud. Samas ei keela keegi idudele omistatavat innovatiivsust ja loomingulisi elemente tarvitamast ka traditsioonilisemates ettevõtlusharudes. Edukad seda teevadki.

Sellest, et ainult palgast ei piisa ja puhtalt raha eest head, haritud ja andekat tööjõudu ei saa, räägitakse palju, aga sageli suuresti sisutühjalt, deklaratiivselt. Sõnumil, et inimesed on meie kallim vara, peab nii ettevõtte sees – sisekommunikatsioon – kui ka väljaspool seda – ettevõtte maine, imago, väliskommunikatsioon – ka päriselt sisu olema.

Arvestades seda, et tööjõuturg on parasjagu pigem töövõtja poole kaldu, annavad vead palgapoliitikas ennast kiiresti tunda töötajate lahkumise näol. Adekvaatsest palganumbrist olulisem on sageli väljakutse köitvus ja muud mitterahalise motivatsiooni tegurid. Teisalt, raha ei maksa kunagi alahinnata. Tööandja küsimus on lihtsalt, kuidas ja mille eest seda maksta.

Äsja ilmunud Palga TOPist on näha, et sageli on tulemustasud need, mis edetabeli etteotsa lennutavad. Piisavalt suur konkreetse tulemuse eest makstav tasu on sageli see, mis sunnib töötajat oma võimeid proovile panema viisil, mis toob ettevõttele kasu, on aga samas töötaja seisukohalt nii palju motiveeriv, et ajendab teda suuremat väljakutset vastu võtma. Ettevõtted, kes palgaralliga resigneerunult kaasa jooksevad ja lasevad palgakuludel kasumi arvel ebaproportsionaalselt paisuda, võivad korra küll palga edetabelist läbi joosta, aga sinna pikemat pidamajäämist neil loota ei ole.

Kõrge palga maksmine nimelt ei pruugi ettevõtte elueale positiivset mõju avaldada. Olenevalt tegevusala, turgude ja organisatsiooni arenguastmest (kiire kasvu või ekstensiivse arengu staadium) võib seisakutardumuses majandus varem või hiljem tähendada vajadust ehk küll palgatõusuga jätkata, aga seda siis juba ühtlasi vähendades nende inimeste hulka, kellele palka maksta tuleb.

On tähelepanuväärne, et kõigist neist ettevõtetest, kus palk eelmisel aastal tõusis, oli ligi 60 protsenti niisugused, kus töötajate arv vähenes või ei muutnud. Palgaralli on suure osa elujõuliste ettevõtete jaoks tähendanud tarvidust hakkama saada vähema hulga inimestega.Vägagi tõenäoliselt on see nii ka tuleval aastal.