Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lahing robotiga. Kes jääb ellu?

    Foto: Anti Veermaa

    Riik peab hakkama otsima lahendust, kuidas töökoormuse liikumine inimeselt masinale ei muudaks senist maksusüsteemi aegunuks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Äripäev kirjutas hiljuti, kuidas keegi pole valmis robotite ja tehisintellektiga kaasnevate probleemide tulekuks. Firmad rõõmustavad robotite kasutamisest saadava tulu üle, aga töökohti pole robotitele valmis loovutama ei riigijuhid ega töötajad.
    Äripäeva toimetuse meelest peab ka uus valitsus tuleviku vaadates mõtlema robotite võimalikule maksustamisele. Kui arvestada demograafiliste muutuste ning tehnoloogia arengu kiirust, siis senise tempo jätkudes tuleks hakata otsima lahendust, kuidas töökoormuse liikumine inimeselt masinale ei muudaks senist maksusüsteemi aegunuks.
    Praegu ilmestab palgaralli täpselt, kui kitsas käes on tööjõuga. Tööjõuprobleem ei kimbuta vaid sektoreid, kuhu otsitakse kõrgepalgalist ja nn ajudega töötajat. Head töötajat ei leia ka valdkonnad, kus nõuded on leebemad. Võim nihkub iga päevaga rohkem töötajale, kuna tööandja ei taha inimesest ilma jääda. Inimese väärtus kasvab iga päevaga.
    Robot nõuab vähem
    Samas töötaja võimu suurenemise ajal otsib ettevõtja lahendust, kuidas kasvavale palgakulule tõmmata pidurit ja samal ajal hoida organisatsiooni edasi tõhusana. Vaadatakse rohkem automatiseerimise poole. Robot, kes ei vaja valgust, motivatsiooni ega puhkepausi, tundub märksa parem töötaja kui inimene. Seetõttu võikski kulu kokkuhoiu nimel aina rohkem inimese senist tööd anda masinale.
    Samas ettevõtja, kes asendab inimese masinaga, aga inimesele uut tööd ei paku, vähendab ka riigi maksutulu. Maksutulu vähenemisega seab riik end raskemasse seisu, kui ei püüa seda reguleerida. Tuleb hakata suurendama toetavate teenuste hulka. Seetõttu tasubki mõelda, kuidas on otstarbekas muuta töötegemisega kaasnevat maksustamist nii, et see ei lööks uppi riigi toimivust.
    Äripäev pakkus paar aastat tagasi välja mõtte, et robotid võiksid hakata inimeste asemel tasuma tööjõumakse. Täpsemalt öeldes teeks seda siis tööandja. Kindlasti ei taha me ettevõtjat takistada roboteid ja masinaid kasutamast. Vastupidi: automatiseerimine julgustab ressursse ümber paigutama nii, et masin saab ära teha lihtsamad ja tüütumad tööd ning nende asemel saab inimene tegeleda asjadega, milleks seni polnud mahti. Masinate maksustamisel on oht, et robot asendatakse tagasi inimesega, küllaltki väike. Pigem automatiseerumine aeglustub ja konkurents suureneb. Parema konkurentsiga tõstame aga toodete ja teenuste kvaliteeti. Samuti suureneb maksustamise vaatenurgast võrdsus ettevõtjate vahel, kes kasutavad töötajatena inimesi ja kes kasutavad masinaid.
    Võtame ettevõtja kampa
    Emeriitdotsent Mari Meel esitas napp kuu tagasi üleskutse aruteluks, kuidas saaks põhimõtteliselt muuta maksusüsteemi nii, et teaduse ja tehnika areng teeks meid kõiki rikkamaks ja meie elu turvalisemaks, mitte vastupidi.
    Kui tahame süsteemi muuta, siis peame hoogsalt kaasama süsteemi kasutajaid. Peame rääkima ettevõtjatega, küsima nende nõu ja arvestama nende kogemusi. Ja kui seaduste muutja ei ole veel mõne ettevõtja arvamust küsinud, siis tasub olla ka proaktiivne. Tahame või mitte, aga poliitik ei jõua kõigini. Vahel peab ise vastu minema.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.