Pidutsedes tasub säilitada kainet pead

Artikkel

- Juhtkiri
- Äripäev
- 13. jaanuar 2017 kell 3:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pidutsedes tasub säilitada kainet pead
JuhtkiriFoto: Anti Veermaa
Vastutuse tehtud finantsotsuste eest võtab igaüks nii headel kui ka halbadel aegadel oma õlule ikka ise, kirjutab Äripäeva juhtkirjas.
Äripäeval on hea meel märgata, et kinnisvarapidu ulatub pealinnast kaugemale: töökohti ja väärtust luua ongi tarvis kogu Eestis, mitte vaid Tallinnas.
Toimetus eeldab, et iga inimene teeb kinnisvara soetamise otsuse vastutustundlikult, st oma rahalisi võimalusi ja sissetuleku jätkusuutlikkust adekvaatselt hinnates.
Igale peole ei järgne katkuaeg
Kinnisvara ostetakse ja müüakse igasugustel aegadel ning praegune aeg on kindlasti paremate, mitte halvemate hulgas. Buumiaegsete tippude riivamine Tallinnas võib nii mõneski peas helisema panna häirekella ja meelde tuletada kümne aasta taguse karmi kriisi. Ent ükski uus madalseis ei pruugi olla eelmise sarnane ning arusaam majanduse tsüklilisusest võiks olla juurdunud iga praegu ja tulevase kinnisvaraomaniku peas.
Seda eriti juhul, kui kinnisvara on soetatud või plaanitakse soetada laenu abiga: laenumaksed võivad jaguneda paarikümne aasta peale ja selle aja sisse mahub arusaadavasti olulisi muudatusi nii üleüldises majanduskeskkonnas kui isiklikus finantsruumis. Igale peole ei pruugi järgneda katkuaeg – kuid olgu pidu või katk, vastutada tuleb nii tehtud kui ka tegemata jäetud finantsotsuste eest ikkagi ise.
Tõsi, omal moel jagavad nii eraisiku kui ka ettevõtja vastutust pangad. Toosama kümne aasta tagune kriis õpetas üht-teist kõigile finantsinstitutsioonidele. Hoolimata madalatest intressidest pole pangad kinnisvara ostmiseks laene andes sugugi ülearu lahked, pigem vastupidi. Laenutaotleja tausta vaadatakse põhjalikult ja omafinantseering peab võtta olema.
Väiksem on tausta- ja jätkusuutlikkuse kontroll ühisrahastuses, mida kasutatakse kinnisvara soetamisel järjest enam. See sunnib ühisrahastusplatvormide kasutajaid omaenda vastutuse üle tõsisemalt järele mõtlema.
Kinnisvaraostude aktiivsuse hajumine üle riigi näitab üleüldise elatustaseme paranemist. Oma kodu ostetakse ikka siis, kui sissetuleku ja kinnisvara turuhindade suhe on perele või leibkonnale vastuvõetav, ning on hea märk, et see on sobiv järjest enamatele üle kogu Eesti.
Kinnisvaraspetsialistid usuvad, et turg jääb aktiivseks ka alanud aastal ja ostuotsuse tegemiseks vajalik kindlustunne on Tallinnast suuresti levimas maakonnakeskustesse. Tallinna vedajarolli nähakse vähenevat, ja hea ongi: Eesti tervikliku arengu huvides on kahtlemata, et kogu paremini kindlustatud elanikkond ei seaks sihiks oma kinnisvararuutmeetreid pealinnas või otse selle külje all. Tööd, leiba ja katust pea kohale peab igatahes jaguma mujalgi.
Intressid ei jää igavesti madalaks
Kinnisvaralise aktiivsuse suurenemine on ka üleüldise kindlustunde suurenemise märk, ning seegi on positiivne. Sellal kui intressid on ikka madalad, suurenesid summad maarjamaalaste hoiustel eelmiselgi aastal üle 8 protsendi. Seisev raha aga ei kasva, niisiis on otsus see liikuma panna idee poolest kindlasti hea.
Finantsvõimenduse kasutamise korral tuleb aga silmas pidada, et intressimäärad pöörduvad varem või hiljem uuesti tõusule. Eluasemelaenu kuumakse suureneb oluliselt, kui keskpanga intressimäärad kord ajalooliselt keskmisele tasemele ehk 3,5 protsendi peale tagasi jõuavad. Intressimäärade tõus mõjutab peale kodumajapidamiste ka kõiki investoreid ja pensionifonde.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kinnisvara
- Ühisrahastus
Hetkel kuum